Karlovske Zlato

 

0,5 liitrises purgis 4,5% alkoholi

Jahutatud purk avaneb kerge sutsakaga. Ja ei midagi rohkemat mainimisväärset.

Vahtu tekib õige pisut, ning paari minutiga on klaasis vaid kirme. Samas kleepub see tugevalt klaasi seintele.

Jook on tumedama poolsem kuldne ja klaar. Lõhnas selged linnased ning pisuke viide humalatele. 

Suutunnetuselt tuntava karboga mis on pehme, aga rõhu poolelt üle keskmise. Jook on kerge, samas mitte vesine. Kui nii tohib väljenduda - kirgas mekk. Pisut on ka mõrusust, aga see

Maitselt on õige pisut humalate vaigusust, pisut linnaseid ja palju head karget vett.

Väga mõnus joogike mida saab tarvitada tehnilisena janu kustutamiseks, samas ka nautida klaari ja mõnusat pilsnerit.

Rolandi kodupruul Karu mõmin

 

0,33 liitrises pudelis 4,2% alkoholi.

Pudel avanes ilma draamadeta. Ehk õige pisut pärmist hõngu.

Vahtu tuli täitsa omajagu, kuid see kuhtus võrdlemisi kiirelt. Vaevu kolm minutit kattis see jooki.

Värvuselt üle keskmise intensiivsusega punakas ja kirgas. 

Lõhnat kergelt õunane-marjane, ehk isegi vaarikane. Kerge šokolaadise kõrvalnoodiga.

Suutunnetuselt taas alla keskmise mõru. Üle keskmise karbo. Keha võiks olla pisut rohkem, kuid siis kaoks kardetavasti ära see maitsete pisut õrnake bukett. 

Maitses on küll sordiini all, aga siiski täitsa vaarikas. Kerges šookolaadikastmes. 

Olemuselt on see kuidagi kergelt tarvitatav ja kerge maitsega mõnus suvetööde kõrvane. Ei ole liialt purjutav isegi päris mitme pudeli järel, ning on pisut erinev ka tavalistest masslaagritest. Kustutab janu ja selleks enamus õllesid ju tehaksegi.

Pean siinkohal aususe mõttes ära mainima, et jutu järgi on see jook meistri üks esimesi töösid. Sellise tulemuse peale julgustan kindlasti edasi katsetama. Häbenema ei pea miskit. Veel toon välja, et on vaevutud tegema väga meeleolukasning ka informatiivne etikett. Seda viimast ei tee paljud päris kogenudki joogimeistrid, aga võiksid ju.

Hobypruul Viiking

 

0,33ml pudelis 4,2% alc

Pudel sisises minu peale üpris kurjalt kui ma selle avasin. Klaasi mahtus vaid 250 ml pudelist.

Vaht on õrnal kreemika värviga, väga tihe, kleepub tugevalt seintele ning püsib üle keskmise 5 minutit. Jook on väga ilusa punakaspronks värviga ning väga ilus klaar.

Lõhnas on linnase ja õuna magusust. Kui nii võib end väljendada, siis on lõhn suisa kutsuvalt soe. Pikemalt nuhutades leian kurgu tagaseinas pisukese kriipiva mesimeloni lõhnajälge.

Suutunnetuselt tugevalt üle keskmise karboga. Pisut ”karvane ja mõru”, mis peaks vist viikingile kohane olema. Keha poolest keskmisest alla poole, aga vesine või lahja ei saa selle kohta öelda. Pole magus, isegi veinimaailma "poolkuiv" näikse sobivat ja pigem isegi kuivema poolsesse otsa. 

Maitsed suus väga pidu ei pane. Karamelline magusa maitse ilma magusata. Pisuke tuhk ja kõrbenud leivakoorik ilmub tükk maad hiljem järelmaitsesse.

Puhas töine jook - kuumal suvepäeval hea mõrkjas janukustutaja. Või ka saunas. Kangus ju lubab suisa mitu pudeöit kuugata ilma et pea sest sumisema lööks. Minu isikliku eelistuse järgi võiks vaid karbot nõksa vähem olla, siis oleks kohe päris mõnus. 

Hobypruul Tulnukas

 

0,33 liitrises pudelis 5,7% alkoholi

Avanes vaevumärgatava sutsuga, karbot võiks siis eeldada alla keskmise. Avanedes pihkus puuviljast ja šokolaadist lõhna.

Värv on pruunika tooniga tökatmust ja laserkaardikepiga seda jooki läbi ei valgusta. Vaht on pisikese mulliga, tihe ja püsig väga kaua. Kleepub tugeval veel ka klaasi seintele.

Lõhnas on troopiline puuviljasus, kerge suhkrukaramell, nisuka pehmus mis polegi banaanine. Ja koorevenise ”kiisukommi” on ka lõhnas. 

Suutunnetus on pehme ja kergema otsa kehaga. Röstlinnase mõrkjas tunne sekundeerib linnaste mõrkjusele. Karbot on tõesti alla keskmise, mus minule vägagi passib.

Maitsed on puuviljased, õige pisut banaanine, väga kerge tubaka mekk ja kõrbenud leivakoorik.

BB kuupäev on küll paari kuuga üle, aga jook on igati mõnus rüübe ja tüpaažilt väga minu taldrikutäis. Keha võiks olla pisut toekam, aga tegelikult kärab see ka sedasi vägagi heasti.

BirraFlea Federico II extra

 

0,33 liitrises reljeftrükiga pudelis kroonkorgi all 6,6% alkot

Pudeli avades väljus pudelisuust mõnus CO2 tossujoru, päris nagu oleks nõiajook

Vahtu tekib päris palju, kuid pudelitäis mahub ühe valanguga 0,5L klaasi. Vaht on jämedamapoolsema mulliga, püsib väga kaua.

Jook on hägus tumeda merevaiguoraanži karva millel kergem pruunikas helk juures.

Lõhnas on kerge magustsitruseline hõng - mandariini/klementiini laadne. Pisut suitsusust, pisut kukekommi, pisut ka koorevenist.

Suutunnetuselt keskmise+ karboga. Humal haukab suulage kuni mandliteni, aga olgem ausad - see pole puremine vaid kerge näkitsus. Veeprofiil on täitsa keskmine, ei pehme ega kare.

Maitses taas tsitrused ja humal oma lillelisuse ja vaigususega.

BirraFlea Anais

0,33 liitrises reljeftrükiga pudelis kroonkorgi all 6,4% alkot

Pudel avanes ilma igasuguse draamata.

Vahtu on väga palju, see on tugev ja püsib väga kaua. Jook on hägus merevaigu tumeoraanž millel juba pruunikas toon küljes.

Lõhnas tuntav keskmine suitsusus, viited pehmele veele ja linnase ning karameli magusale.

Suutunnetuselt alla keskmise karboga, väga pehme, puidune hõng, nagu oleks ehtsas röstitud vaadis hoitud. Lõpunoodina hiilib kurgulae tagaossa pehme ja mõnus mõrusus. Jook ei ole kuiv, kuid üldsegi mitte magus. Olemasolev magusus toetab kogu muud maitsepilti.

Maitsed on päris kokku laagerdunud ja üksteisest päris keeruline lahti kiskuda. Üldmulje on väga mõnus. Suits on ehk see mis teistest kõikse enam hüüab, aga seda pole üldse liiga palju.

BirraFlea Violante

 

0,33 liitrises reljeftrükiga pudelis kroonkorgi all 8,0% alkot

Pudel avaneb draamata. Vahtu praktiliselt pole ja seegi mis on kaob sekunditega.

Jook on hägus, tumekollane. 

Lõhnas kommimagus, pärmis tulenevat tumedat ja rasket lillelisust. 

Suutunnetuselt pehme, keskmise karboga, väga kergelt tunnetatava humalavürtsiga.

Maitselt kommine, hämmastavalt ka kerge nisubanaan? 

Hobypruul Madu

 

0,33 liitrises pudelis 4,9% alkot

Pudeli avamisel pihkus tuntavalt pärmi lõhna. Klaasi sattus isegi väga hellalt valades ainult poole pudeli jagu jooki ja vahtu tekkis väga palju.

Jook on klaar tumekuldne. Vahtu tekib väga palju, see on peene mulliga ja tihe kui kõvaks klopitud munavalge.

Lõhnas lihtsad linnasenoodid ning pisut magusust. Ehk natuke isegi pisut nisule viitavat banaani.

Suutunnetuselt väga pehme, alla keskmise karbo, nisukale iseloomulik pehmus. Mingil hetkel paitab kurgulage isegi kerge humalavürtsikus, aga seda väga kergelt. Madal ja pehme mõrusus paneb suus süljenäärmed tööle.

Maitsed on lihtsad, väga kerge banaan, väga pisut linnase magusust, kuskil nurgas ka karameliseerunud kukekomm.

Tegelikult mõnus tööjook. On ta tulnud siia ilms ju janu kustutama ja saab sellega kenasti hakkama. Tekitades veelgi rohkem isu juua - turunduslik võte. 

The Hancock beer brewing Old Gambrinus Beer dark

 

0,33 liitrises pudelis 9,5% alkoholi

Pudeli avanemisel kõrvalnähte ega tundeid ei täheldatud.

Värvuselt kergelt punaka varjundiga tumepruun. Vahtu tekib vähe ja see kaob sekunditega.

Lõhn kommi- ja linnasemagus tuntava karamellise noodiga.

Suutunnetuselt üle keskmise teravama karboga, magus, alko kogusega ebakõlas olev tihedus - ei saa öelda ju et vesine, aga nii alko kui maguses paneks mõtlema oluliselt viskoossema ja tihedama suutäie peale. Alkot ei tunne sellises koguses nagu etiketile kirja on pandud.

Maitselt väga hea kodukootud linnasekali. Linnased, karameliseerunud suhkur. 

Hmmm, kui seda alkot nii palju kirja poleks pandud jook tõesti kui kalja. Kas see hommiku tundmusi mõjutab? Näeme hommikul.

Royal blanche

 

0,5 liitrises purgis 4,6% alkoholi ja 200kcal

Purk avaneb tavapärase klõpsuga ja ilma igasuguse muu tseremoniaalse trikita.

Vaht on pisikese mulliga ja püsib väga kaua, minutit 8 kannatasin nagu kass palava purdutaldriku ümber ja siis hakkas tehniliselt aeg otsa saama - asusin mekkima.

Lõhn on kergelt vürtsine, pärmine, magusaldane, tehismangolik ja kergelt üleküpsenud banaani atsetooni laadne. 

Suutunnetuselt pehme, alla keskmise karboga ja ohtlikult kergelt libisev.

Maitses tuhksuhkruga mango ja banaan.

Massnisuka kohta tegelikult päris joodav tehislik tehniline vedelik. Tsitrust on pakendil küll mainitud, aga juu on mu maitsemeel selles osas täna täitsa tundetu.

Hobypruul Libahunt

 

0,33liitrises pudelis 4,5% alc

Pudeli avades käis koralik susakas. Korki käest päris ära ei lennutanud, aga surve oli ikka korralik. Pudelit ka korraga klaasi valada ei õnnestunud, 50 ml jäi täitsa topendamiseks. Tunda on ka pärmi lõhna.

Vaht hõre ja suure mulliga ning kestab kolm pool minutit. Kergelt hägus kirgas merevaigukollane tumedamaks minevas otsas. 

Lõhnas magus linnas, ehk isegi meelaadset miskit, või on see pärnaõis? Lõhnas ka magusad kommid, merekivikesed ja koorevenis. Kuskil lõhnatunde tagumises otsas on mingi imelik ”tühikoht”, nagu nuusutaks mahlast vesist kurki. 

Suutunnetuselt, hmm nagu pehme ja kore korraga. Esimene tunne et pehme vesi, ja siis tuleb kuidagi kuskilt üle keskmine karbo, karedus ja vist isegi kriidisus/lubjasus. Hämmastav kombo. Jook pole kuiv, aga päris lätimagusat siit ei leia.

Maitsed - kuriraske on neid kirjeldada. Pisut linnast, pisut värsket kurki, pisut humalat, pisut killustikku. Kõik on kokku ja ümaraks ühtlustunud.

Vot et kui see jook planeeritigi selliseks, siis on lihtsalt üks küsimuse märk. Aga arvatavasti olid siin pisut abiks teadmatud ja kontrollimatud jõud.

Hobypruul Zombie

 0,33 liitrises pudelis 4,9% alc

Pudel avanes tavapärase sutsuga, ning kohe järgnes ka humalane ja tsitruseline sõõm lõhnu.

Vahtu on palju, see on küll suure mulliga ja hõreda võitu, kuid kestab julge 5 minutit. Jook on kerge hägususega, intensiivne õlgkollane mis juba kerget merevaigu tooni saamas.

Lõhnas on esiti linnaseid ja ka tsitrust (laim). Siis tuleb pisut kuusevõrseid ka kusagilt. 

Suutunnetuselt pehme jook. Kergelt soolakas. Hapukas aga mitte happeline. Päris kergemas otsas joodavuselt ja kehakuselt. Pigem kuivemas otsas olev jook.

Maitses on tuntav, aga siiski kerge laim, õige pisut linnaseid.

Kui protsenti alla tuua kuhugi kolme kanti, siis oleks tegu ehk päris arvestatava kuuma ilma janu kustutajaga. Praegune variant saab kustutamisega küll kenasti hakkama, aga suurema janu korral hakkab pigem kustutama janulistnkui janu.

Hobypruul Tsitrus

 

0,33 liitrises pudelis 5,3% alkoholi

Pudel avaneb pisikese susinaga. Õige pisut on tunda tsitruselist hõngu ja siis pärmist lõhna.

Värvilt keskmise intensiivsusega hägusalt helekollane beežika varjuga. Vaht on lopsaka mulliga, kuid enamus sellest kaob paari minuti jooksul. Samas viimane õhuke vahupits on ka 8 minuti pärast veel jooki katmas.

Lõhnas pehme greibilik tsitrus. Jogurtilik piimapehmus ja ehk kooreveniselikus. Natuke ka humala esterlikku teravust. Pisut ka kuskil kauguses ka pärmi.

Suutunnetuselt hea pehme vesi, pehme olemus, humalast kergelt vürtsikas. Kentsakalt ka kerge soolakus. Pigem kergemas otsas olev jook. 

Maitselt palju kokkusulanud maitseid. Jätkuvad lõhnas tuntud greibi/veriapelsini tsitrus, piimalikud nüansid, ja tubatuhakatolmune kuivhumaldus. 

Täitsa pull jook. Ebatavaline, küsimusi tekitav. Vististi mitte kõikse neipalikum neipa, aga jääb kindlasti eripäraselt meelde. 

Kabli kuubik Õuna vanilje mõdu

 

0,33 liitrises pudelis 17% alkoholi.

Avamisel ei juhtunud mitte midagi peale kroonkorgi eemaldumise.

Värvuselt oraanžika tooniga merevaik. Vahtu pole. Lõhnu ei pihku.

Lõhnas on liköörilik magusus, calvadoslik õun ja plombiirlik vanilje. Mesine hapukas mõrkjus. Vananaistesuvine soojus.

Suutunnetuselt õunahapu, suisa pihlaka kibehapu. Aga mitte üleliia. Viskoosus on täitsa kõvasti üle keskmise. Pisuke jääkmagusus püüab tasakaalustada seda hapumat poolt ja saab sellega isegi peaaegu hakkama. Alko oma kangusega märku ei anna.

Maitses tugev konsentreeritud õun koos seemnetega, pisut pihlakat, tibakeseke vaadivaniljet.

Äärmiselt meeldiv dessertveini klassi kuuluv jook. Äärmiselt luksuslik ja pidulik õhtu lõpetaja kas iseseisvana või mõne maitseks suupiste kõrvale.

Kabli kuubik Pihlaka mõdu

 

0,3 liitrises pudelis 9,5% alc

Pudeli avamisel korralik vahupidu. Ja tubli annus pihlaka lõhna.

Värvuselt keskmise intensiivsusega kahkjalt õlgkollane. Klaasi valades tekkiv vaht on loetud sekunditega kadunud.

Lõhnas tugevalt pihlakane, isegi pisut tolmuselt pihlakane. Taustal ka pisut mett ja natuke alkoholi vürtsikat torget. 

Suutunnetuselt üle keskmise karboga, pisut vürtsikalt suulage kõditav. Pihlakalt ootaks mingit mõrudat, kuid paistab, et need marjad on külmavõetult oma kibemõruda tundumse ära kaotanud ning see on väga meeldiv.

Tugevat pihlakat on tunda. Kohe tuleb meelde noorusaeg ja pihlakapuhkpüss. Ja pihlakamoos. Ja eriti pihlakamesi, kuigi mee maitset väga tunda ei ole, on ta taustal täitsa olemas. Aga siiski ainult taustal. Mingi apteegi rohusegulõhnaline maitse kajab päris tuntavalt.

Väga mõnus rüübe. Õige pisut jahutatuna 16 kraadini saaks sihukesest joogist väga mõnusa piduliku pärlveini (karbo ei ulatu veel vahuveini tasemeni) asenduse.