Maaritsa pruuliköök Scottish ale

 

0,33 liitrises pudelis 7,0% alc.

Pudel avanes ootuspärase sutsakaga. Pudeli avamisel tuli korraks röstlinnaste ja pärmi lõhna.

Jõulune etiketikujundus.

Joogi värvus on kerge punakas-oranži varjundiga sügavpruun. Vaht kreemjas beež. Vahtu on täitsa paras jagu, ning püsivust kaugelt enam kui seitse minutit. 

Lõhnas on tunda magusat karamelli ja mõnusat puhast vett. Pisut jõululist ürdi segu ja mitte liialt kuivanud rosinat.

Suutunnetus on üle keskmise karboga, tiheda olemise ja tugevalt röstimõru. Kuigi on jääksuhkruid vististi päris hulga, siis magusana see jook kohe üldse ei mõju.

Maitsed - leib, rosin, korralik tubakas, puusüsi ja kimbuga ürdilikku olemust.

Mõnus talvine mõru amps.

Maaritsa pruuliköök Tiina 49

 

0,33L pudelis teadmatankogus alkoholi

Pudeli avamisel käis tuntavalt kõva suss ja nõiaudu voolas läbi pudelisuu maha. Vahtu õnneks see udu ei sisaldanud. Alkoholist ploomikrõbeleiba olid sõõrmed täis küll.

Vahtu tekkis paari sõrme jagu ning vahupits purunes alles 6 minuti pärast. Pisike kirme servades jäi püsivalt joogile ka siis kui klaas sai juba tühjaks.

Lõhnalt leivane, ploomine, kerge värske hapendatud tubakas. Meeldiv pehme vee aroom tuleb ka kurgulaele.

Suutunnetuselt väga jäme ja tihe, mõru nii humalast kui ka tubakast. Või tegelikult - kahtlustan, et pruulmeister ajas segamini tubaka ja humala kotid. Omale pani piipu humalat ja jooki ainult tubakat. Täis tubakamõru on see, ja see on kummalisel moel nii meeldiv. Suu täitub paksu õlija kihiga ning mõru lainetab üles ja alla. Karbot on mõnusalt. Jook on küll magus, aga see tunnetuslik olemus ning eriti see kummaliselt mõjuv mõru annab tundmuse kui täiesti suhkruvabast joogist. Lisaks on kuskilg tulev tanniin mis esiti põsed ära kuivatab, ja siis sülje leemendama paneb. Alkot tegelikult ei tunne, kuid pakuksin pimesi 8+%.

Maitses on krõbe leib, ehk isegi kerge tuhakihiga tubakas, šokolaad ja kohv. Kuskil taustal ka must poolkuiv ploom.

Sellist maitsebuketti ootaks vähemalt viis aastat vaadivangistuses olnud joogilt. Pühaste BA ja hõbesildi seeriatega võistluse lõppu jõudes peab viiest ilmakaarest fotofinišit vaatama, ja ega siiski selgus majja jõua kes oli kus - kõik lähevad võidukana ülemisele pjedestaaliastmele.

Maaritsa pruulikoda jõuluporter

 

Miski jälle Ingvari üllatuskotist. 

0,3L mõnusalt töntsakas pudelis minule teadmata jook ja teadmata kogus alkoholi (aga seda pole vähe).

Pudelit avades elavnes jook ses koheselt. Ülevoolavat rõõmu minu vastu küll polnud, aga vaht pistis siiski nina pudeli suuni ja piilus, et kes nüüd siis tema rahu rikkuma tuli.

Rahulikult valades õnnestus pudeli sisu ilma jääkideta ilusti klaasi valada. Ja oi seda vahtu. Klaasi seintele jõhkralt kleepuv.  Tihe, lõika või noaga. Püsiv, 11 minutit juba klaasis oldud, ja ikka on vahtu veel 2-3 cm. Vahupits rebeneb õige natu alles 14 minuti ja 55 sekundi möödudes. Ja egas vaht jääb kirmena joogile ka siis kui jook otsa hakkab saama.

Värvus väga kerge punakas-oranzi varjundiga tumepruun.

Aroomilt magusamapoolne ja kuivatatud ploomi ja leiva järele lõhnav. Mingi huvitav puuviljaline humal oma vürtsise ja vaiguse hõnguga on ka kusagil tagaplaanil.

Suutunnetuselt üle keskmise mõru. Väga tihe ja liimjalt-siidiselt suud paitav. Alkoholisus annab kergelt tunda karge karedusega.

Maitselt päris tugevalt kõrvetatud leivakoorik ja mõrutubakaleht. Ja see kuivatatud ploom on selle leivakoorikuga koos ahjus olnud.

Põnev rüübe talvisesse ilma. Korraliku ahjuprae, ahjukardulase ja kapsaga täpselt paras suutäis. 

Maaritsa pruulikoda suitsune porter

 

Ma igasuguse infota pean arvama nii tüüpi kui kõike muud. Noh, pudel on pruun ja 0,3L.

Avades tunda suht kanget sigari tuha lõhna. Põhjast tuli vahu peale isegi mingit sadet, mis meenutab sigarituhka, selline helbeline ja hall.

Vahtu on rõõmsalt palju, see on suht suure mulliga ja kestab rahulikult kaheksa minutit ja mõni sekund isegi peale. Värvilt punaka varjuga tumepruun.

Lõhnab linnasekalja järgi, mida on rikastatud ohtra kirbe tubakasuitsuga.

Suutunnetuselt pigem kerge aga mitte vesine. Mõnusalt pehme ja siidine. Võrdlemisi kuiv, aga mitte veel suud päris ära kuivatav.

Maitse on kergelt linnaseline ja suitsune. Meenutab mu oma katsetust suitsumõdu teha. Kasutasin siis puhalt lepasuitsu, ja tunnen selle ära ka siin. Kas pruulmeister on tõesti linnaseid ise suitsetanud? Või kust selline mõnus sort on leitud? Tahan kindlasti teada ja ise katsetuse teha sellega. Huvitaval kombel pole humalat pea tunda — samas kogu mõrusus on tänu sellele suitsule olemas ning suht vähemagus jook on pigem isegi mõruda poole kaldu, aga ikka veel barlanksus.

Mis ma kokkuvõtteks ütlen — meil on saadaval LIIGA VÄHE suitsusemat jooki. Oeh kui mõnna on sellist kraami tarbida.

Maaritsa pruulikoda pilsner

 

Üle ukse antud kraam mille sisu jääb lihtsalt arvamiseks. 

0,3L roheline pudel teadmata sisuga.

Vahtu on tihedalt ja palju. Kestab kaua, suisa üle 9 minuti. Kleepub korralikult klaasi seintele. Väga klaar ja kergelt roosaka varjundiga jook.

Värske humalane ja linnaseline lõhn. Ehk pisut isegi magusama poolne. Lõhna poolest meenub kunagi ammu Tartu ekperimentaalõlletehase poolt tehtavat õlut nimega Tartu.

Suutunnetuselt mahe, kuid samas kerge humalakriimustusega. Pehme ja suud täitev. Kergelt suitsune. Sihuke turbasuitsune, nagu üks Islay viski. 

Maitselt on puhas linnas karge suitsuga. 

Sellist jooki tarbiks kohe mõnuga ja palju. Lihtsalt tarbitav ja mõnusa maitsega jook, mis päikeselise kuid jaheda suveilmaga rõõmustab meeli.

Maaritsa pruulikoda Scotish ale

 Maaritsa pruulikoda

Scotish ale

42. pruul

7,0%

Seda jooki nüüd igale ei jätku, aga mingil naljakal moel, tähistades Aero poolsajandale aastale minemist, pandi säänne puttel mulle klaasi kõrvale.

Mis ma oska kosta.

Vahtu on küllaga, ja püsib täitsa piisavalt kaua. Magusapoolse hõnguga.

Maitselt magus, aga mitte liiga. Pehme, pisut humalase torkega aga üldse mitte liigmõru. Siidine ja kreemine. Ja maitses on esikohal ingi maitse mida ei oska kuidagi välja öelda. Barbariss, aga ei ole.

Vahet ju polegi, väga joodav.

Maaritsa pruulikoda Imperial stout

 Imperial stout

Maaritsa pruulikoda

8,6 %

Vahtu jagub küllaga, püsib kaua ja kleepub nigu liimiga klaasi seintele.

Maitselt on magus. Stoutist oodanuks siiski kuiva või vähemalt sinna poolegi. See pigem siiski ikkagi porteri moodi. Kohvi/kakaod ei tule ka pikema fantaseerimise peale. Seega ikka porteri laadne toode.

Samas on jook väga joodav.