Kabli kuubik Õuna vanilje mõdu

 

0,33 liitrises pudelis 17% alkoholi.

Avamisel ei juhtunud mitte midagi peale kroonkorgi eemaldumise.

Värvuselt oraanžika tooniga merevaik. Vahtu pole. Lõhnu ei pihku.

Lõhnas on liköörilik magusus, calvadoslik õun ja plombiirlik vanilje. Mesine hapukas mõrkjus. Vananaistesuvine soojus.

Suutunnetuselt õunahapu, suisa pihlaka kibehapu. Aga mitte üleliia. Viskoosus on täitsa kõvasti üle keskmise. Pisuke jääkmagusus püüab tasakaalustada seda hapumat poolt ja saab sellega isegi peaaegu hakkama. Alko oma kangusega märku ei anna.

Maitses tugev konsentreeritud õun koos seemnetega, pisut pihlakat, tibakeseke vaadivaniljet.

Äärmiselt meeldiv dessertveini klassi kuuluv jook. Äärmiselt luksuslik ja pidulik õhtu lõpetaja kas iseseisvana või mõne maitseks suupiste kõrvale.

Kabli kuubik Pihlaka mõdu

 

0,3 liitrises pudelis 9,5% alc

Pudeli avamisel korralik vahupidu. Ja tubli annus pihlaka lõhna.

Värvuselt keskmise intensiivsusega kahkjalt õlgkollane. Klaasi valades tekkiv vaht on loetud sekunditega kadunud.

Lõhnas tugevalt pihlakane, isegi pisut tolmuselt pihlakane. Taustal ka pisut mett ja natuke alkoholi vürtsikat torget. 

Suutunnetuselt üle keskmise karboga, pisut vürtsikalt suulage kõditav. Pihlakalt ootaks mingit mõrudat, kuid paistab, et need marjad on külmavõetult oma kibemõruda tundumse ära kaotanud ning see on väga meeldiv.

Tugevat pihlakat on tunda. Kohe tuleb meelde noorusaeg ja pihlakapuhkpüss. Ja pihlakamoos. Ja eriti pihlakamesi, kuigi mee maitset väga tunda ei ole, on ta taustal täitsa olemas. Aga siiski ainult taustal. Mingi apteegi rohusegulõhnaline maitse kajab päris tuntavalt.

Väga mõnus rüübe. Õige pisut jahutatuna 16 kraadini saaks sihukesest joogist väga mõnusa piduliku pärlveini (karbo ei ulatu veel vahuveini tasemeni) asenduse. 

Kabli kuubik Vaarika mõdu

 

0,33 pudelis 13% alkot

Etiketita pudel. Väheldane infokild kroonkorgile kirjutatud. Pudeli avamisel käis pisuke sutsakas gaasi, niiet eeldan karboniseeritud jooki.

Jook on kenasti klaar ja värviintensiivsuselt kahvaturoosa.

Lõhnas on tunda mõrkjat mett ja sõstrast vaarikat. Kusagilt nuka tagant ka märjalt niidetud (sidrun?)heina. Natuke hõõguvat vürtsikust ja soojust.

Suutunnetuselt peaaegu kuivaks käärinud. Sisuliselt rahulik - juu siis avamisel tekkinud suts on lahustunud CO2 mis sooja käes joogist välja tulnud. Või on jook pudelisse pandud värskelt peale käärimist ning joogil pole olnud jäetud aega gaasist vabaneda laagerdamise ajal? Jook on harjumatult mõrkjas. Pisut on ka tunda alkoholisust mis pikema laagerdusega suuremas nõus oleks ehk pehmemaks vajunud. 

Maitsed on lõhna jätk. Väga kerge vaarikas, sidrunhein ja kerge kare mesi.

Tegu vägagi joodava mõduga. Isiklikult paneks sutsu rohkem vaarikat ja laseks suures nõus rohkem laagerduda. Äkki ka pisut-pisut magusam. Aga ka selliselt mõnusalt tarvitatav.