Kuuse kodupruul Belgia blond

 

0,33L pudelis 7,3% alc

Pudel ilma etiketita. Pudel avaneb korraliku sutsakaga ja vahtu purskub nagu vahtkustutist. Päris kõikke klaasi valada ei õnnestu. Isegi suurel klaasil on piirid ees. Aga pudeli põhja jäigi just sademega jupp, niiet pole suur kahju. 

Vaht on tihe nagu svamm, kleepub kümne küünega klaasi külge ja on püsivuselt kaugelt pikem kui 7 minutit. Värvuselt hägune tume merevaik.

Lõhnas pisut karamellist linnasekommi, pisut sooja mõnusat pärmi, õige tibake alkoholi.

Suutunnetuselt üle keskmise tummine, ülipehme, siidjas õlijas. Kergelt hapukas ja kergelt mõrkjas. Mõnus hea pehme vesi mida pruulimisel on tarvitatud ja kandub suutunnetusse. Tundub, et kunagi õllesse lahustunud karbo on vedelikust välja eraldunud ja see tekitas pisukese purske - jook on tunnetuslikilt isegi alakarbos.

Maitselt mesi, pärnaõied, kukekomm, koorepumat.

Ülihästi ära peidetud alko. Sellest annab tunda vaid õhetus põsesarnadel peale poole klaasi manustamist. Väga mõnus belglane, mida kummutaks ohtlikult palju.

Kuuse kodupruul - Dunkelweizen

0,3L pudelis 5,9% vol.

Ilma etiketita. Õnneks on kroonkorgilegi tunnusmärge tehtud, et teiste samasuguste pudelite seas sassi ei läheks.

Avamisel oli õhk täis samasugust magusat lõhna nagu kaheksakümnendate aegu Tartu eksperimentaalõlletehase ümbruses. Käisin siis Dünamo basseinis aastaid iga päev ujumas ja see lõhn on senini ninakarvus.

Vaht on nii jonni täis, et 10 minutigi pärast on ta korraliku millise või rohkemagi kihina korralikult klaasil.

Lõhn on linnasemagus. Õige nõka ehk ka banaanine. Kuivatatud ploomine ja mõrušokolaadine. 

Oi kui siidpehme see suutunnetus on. Kerge üleküpsenud banaani libe. Karbo on meeldivalt kerge. Väheldane mõrusus tasakaalustab, aga ei võimutse. Ja ei ole üldsegi üleliia magus. Alkot pole tunda kopika eestki. 

Maitses on banaan, pisut šokolaadi, linnased. 

See on tõsiselt nii hea jook, et siin ei ole mitte ühtegi häirivat momenti. Kui, siis ehk see, et seda pold vist iialgi piisavalt.

Väga muhe jook. 

Kuuse kodupruul Väike Jaanis

 

Tegu siis koolis meie rühmas juhendaja Jaanise kaasabil koostatud retseptiga, mille Kuuse kodupruul teadaolevalt esimesena meist ka oma pruuliköögis uuesti valmis keetis.

0,3L etiketita pudelis 5,1% alc vol.

Pudeli avamisel lendus apelsin šokolaadis lõhna? Kust see siia sai?

Vahtu tekkis täitsa piisavalt ja vahupitsi viimane kiht kestis oi kui jube kaua. Suisa 10 minutit kannatasin, ja siis katkestasin testi, sest neel käis juba üles-alla nagu kõrghoone lift.

Lõhnas on nüüd vaigust linnast ja mõrkjamat mangot. Kerge magusama poolne hõng.

Suutunnetuselt - alustuseks, pisut võiks selle joomisega veel oodata. Kuuke näiteks. Pisut on tunda koredust mis ajaga kindlasti mõnusaks läheb. AAAAGA, mis topsis, see ka keelel. Nii nagu ta parasjagu on.  Nisuka laadne pehmus, aga ilma selle tüüpilise nisuka seepja järelmaitseta. Pisut kergemapoolne. Ohtlikult hästi keelel liuglev. Vürtsine, aga mitte nagu pipar. Kergelt ka soolakust.

Maitses siis mango ja ehk teisigi troopilisi vilju, eriti pisut tsitrust, nt soolatud tangeriin. 

Väga muhe maotsekas ja vürtsine kerge õlu peale sauna või muud ihu liigutamist (mõned nimetavad seda trenniks).

Kuuse kodupruul Dubbelbock

 

Taas etiketitu 0,3L pudel milles 8,8% alkot.

Avades oli tunda magusat siirupist lõhna.

Vahtu on parasjagu, et klaas mõnusalt täis saaks seda kreemjat kraami mis püsib üheksa minutit, jääb klaasi seintele ja on mõnusa tiheda konsistentsiga.

Lõhnas on magus leib ja värske puuviljasus.

Suutunnetuselt üle keskmise magus, värskendav ja mahlane. Alkot tegelikult tunda suurt pole, vähemalt mitte selles koguses mis lubatakse.

Maitselt tunnen leivakannika kergelt kõrbenud ja linnasemagusat krõmpsu. 

Jook neile, kes kannatavad seda kangema otsa jooki juua. Pisut ohtlikult lihtsalt libiseb lipsu taha. Ja arvatavasti juba päält kolmandat klaasi on sarv peas. Minul võttis see esimenegi puna põsele ja meele rõõmule.

Kuuse kodupruul Rauchbier

 

Ilma etiketita. 

0,3L pudelis 5,1% alkot.

Pudelit avades tuli koos vahuga pudelist välja ka mahlase suitsusingi aroom.

Vahtu päris palju, aga õnnestus siiski kõik klaasi ühe korraga välja valada. Tihe vaht püsib kangekaelselt kaheksa minutit kuid ei kao ka siis päris olematusesse. Muist jääb isegi klaasi seintele.

Lõhn nagu juba kirjutasin mõnusalt suitsune. Mahlane ja puuviljane. No umbes nagu harilik suitsusaunas suitsutatu-kuivatatud ploom-rosin. Teate ju küll selliseid.

Suutunnetuselt on mõnusalt pehme, õige kergelt magusa poolne ja väga vähese mõrususega. Vedelikku lahustunud CO2 on üliväheldane, kuigi algul pelgasin päris tuntavat ülekarbot. Omalgi juhtunud, et vahtu justlui palju, aga mulli joogis pea polegi.

Maitselt on olemas suits, tubak, leivakoorik ja kali.

Seda suitsuõnnistust muudkui jooks ja jooks. Ja enne joomist jahutaks pudeli 0°C peale ja loksutaks pudelit auto pagassis pool tunnikest auklikul teel. Ehk lahustub mingigi osa lahtisest gaasist siis joogi sisse tagasi - sinna kus ta tegelikult olema peab.

Kuuse kodupruul wiini laager

 

Kursavenna jook. Etiketi puudusest ei räägi. Põneva faktina saan öelda, et jook voolas pudelisse ja sai korgitud puha minu enda valvsa pilgu all. Nimelt käisime ühe teise kursavennaga seal villimise varustust kaemas. Kodupruulija kohta oli see päris vinge värk. 

0,3L pudelis 5,5% alkoholi. 

Avades on tunda päris tugevalt pärmi lõhna. Vahtu tuli tihedat ja päris mõnus kogus. Püsis see aga tagasihoidlikult ca 2,5 - 3 minutit. 

Lõhnas tunda pärmi ja magusat linnast. Värv on mõnusalt ja ilusalt punane. 

Suutunnetuselt magusamapoolne, pehme, tsuti alla keskmise karboga. Mõrusus jääb alguses ka pisut keskmisest allapoole. Kuigi pärast jääb vürtsisus siiski suhu päris pikalt kondama. 

Maitselt on kergelt linnaseline. Pisut tuleb kusagilt ka "kergelt üle küpsenud" banaani maitset. Ehk ka midagi pähklilaadset. 

Täitsa hea jook mida tarbides peab silmas pidama, et libiseb ta kurgust alla liigagi lihtsalt. 

Kuuse kodupruul ESB Extra Strong Bitter

 

Veel üks etiketitu.

0,3L pudelis retsepti kohaselt 5,5% alc.

Lõhnas meeldiv karamelline kukekomm. Pisut puuvljane ja väga kergelt hapukas.

Vahtu on mõnusalt parajalt. Püsib kaua ja peenike mullikesterivi teeb silmale rõõmu. Veel pean ära mainima ülikauni klaari välimusega punakas-oranži värvi. Viimses reliikvias mainitud ”ooo milline kaunis värv” sobiks siia sajaga.

Suutunnetuselt maitsetäidlane. Sihuke 60 kg kaaluv kutt kes käesurumisvõistlustel kõigile tuule alla teeb. Pehme, rikas, meeldiva humalaga, mahedalt mõrkjas. Isegi magusus toetab kogu ansamblit ega kipu esile. Kerge vürtsikus, midagi piparmündi laadne värskus on ka täitsa olemas

Maitselt maguslinnas ja konjakiga immutatud sigarillo. Seda kõikse paremas võtmes - võimsalt hea. 

Seda jooki kohe saab ja peab mõnuga rüüpama. Retsept on teada ja kuulub kindlasti suht järgmiseks pruuliks mu oma katlaga. Vaatame kas saab ligilähedalegi.

Kuuse kodupruul nisuõlu

Taaskord koolivenna, isand Jõesaare pruulkambri toodang. Ning taaskord on pudel silditu ja infotu. Kannatan ära - kaks pudelit on veel sellist.

Vahumüts on võimas. Ei vaju ära ka viie minuti möödumisel. Jook väga selge ja klaar kuniks põhjast pärm klaasi saab valatud.

Lõhn on õrnemapoolsem ja väga tagasihoidlik. Siiski on tunda sooja-karget suvehommikut ja mõnusat linnaselist lõhna. Võiks päris öelda, et selline värske saia lõhn mis ahjust tulnuna ootab piimaklaasi kõrval näljaseid ärkajaid. 

Suutunnetuselt minu jaoks tavapärane nisuõlle libejas ja pehme tekstuur. Selge ja karge vesi ning väheldasem, kuid terav mullike. Kusagilt tuleb ka mingi põnev vürtsikus. 

Maitselt linnased väga kerge karamelliga. Maitsed liuglevad suus meeldivalt pikalt. 

Kuigi ma ei ole nisukate fänn, siis see eristub teistest. Puhas ja kvaliteetne töö täitsa meeldiva olemusega.

Kuuse kodupruul rukkistout

 

Kursavenna pruulitoa kraam. 

0,33L pudelis teadmata kogus alkot.

Vahtu tekib korralikult poolteise-kahe sentimeetri jagu ja püsib paar minutikest või tiba rohkem.

Lõhnas on tunda mõnusalt magusat ja marjast rukkileiba. Sellist värskelt ahjust tulnud, krõbeda koorikuga auravat leiba.

Värvuselt kergelt tumepunase varjundiga tume pruun ja täitsa klaar jook. Klaar, kuid tumeduse tõtu siiski mitte läbipaistev.

Suutunnetuselt pisut rohkem kui keskmine gaasilisus, mis mõne minuti jooksul siiski taandub. Oluliselt kuivem kui lõhnast oodanuks. IPA kombel kurgulage hammustava humalasusega siidpehme jook. 

Maitsed on ajaga juba ühtlaseks palliks segunenud, kuid siiski on tunda rukkisust, pisut mõrukohvi ja kusagilt kerkiv põdrasammal. Ja marjamaitses tunda just-just valmima hakkavat mustsõstart. 

Harjumuspärasele stoudile leitud põnev maalähedasem lähenemisviis. Mõnusalt kuiv. Minu maitsele ehk pisut mõru, kuid tegelikult mõnus rüübe pühapäeva pärastlõunaks.