Tegu siis alkovaba joogiga. Veel saan öelda, et tegu on villitud partii tanki põhja jäänud joogiga, mis kaubandusse ei jõua, sest sadet ja maitset on liiast palju tavatarbijate jaoks. See on ka etiketi puudumise põhjuseks. On vaid pisike markeriga tehtud märge.
Avades tunda mõnusat värsket ingverit.
Välimuselt hägune - tanki põhjast kaasa tulnud maitseainete segu teeb oma töö.
Lõhnalt värskendav ja terav. Pea nagu habemenuga. Nii terav (mitte vürtsisuse terav), et näppu lõigates esiti ei saa arugi et sisse läks. Mingi lõhn, mis tundub jube tuttav aga meelde ei tule. Lapsepõlvest pesupäeva lõhn... aga täpselt ei suuda eristada mis see siiski on.
Suutunnetuselt kerge samas üldsegi mitte vesine. Ingveri vürtsisus paneb kogu suu mõnusalt kibelema ja õhetama. Karbolt pisut üle keskmise ja suus möllavad lõhkevad gaasimullid.
Maitselt - ilmselt teeseen mis teeseen ingveriga. Mitte et mul teeseenega oleks kokkupuude väga tihe, aga siiski arvan end selle ära tundvat. Kunagi ammu ammu nõuka ajal ju kasvatasid enamus peresid säänset asja kolmeliitrises purgis.
Pisut nagu õhkab ka musta tee maitset.
Olen seda jooki saanud ka n.ö kaubanduslikus olekus. Siis oli ingver selline tagasihoidlik ja piilus nukatagant. Siin joogis on ta täie pidulikusega vastuvõtu kuninganna. Soovitan kõigile kes ingveriga sina peal. Väga meeldiv karge ja vürtsine jook.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar