Maaritsa pruuliköök Tiina 49

 

0,33L pudelis teadmatankogus alkoholi

Pudeli avamisel käis tuntavalt kõva suss ja nõiaudu voolas läbi pudelisuu maha. Vahtu õnneks see udu ei sisaldanud. Alkoholist ploomikrõbeleiba olid sõõrmed täis küll.

Vahtu tekkis paari sõrme jagu ning vahupits purunes alles 6 minuti pärast. Pisike kirme servades jäi püsivalt joogile ka siis kui klaas sai juba tühjaks.

Lõhnalt leivane, ploomine, kerge värske hapendatud tubakas. Meeldiv pehme vee aroom tuleb ka kurgulaele.

Suutunnetuselt väga jäme ja tihe, mõru nii humalast kui ka tubakast. Või tegelikult - kahtlustan, et pruulmeister ajas segamini tubaka ja humala kotid. Omale pani piipu humalat ja jooki ainult tubakat. Täis tubakamõru on see, ja see on kummalisel moel nii meeldiv. Suu täitub paksu õlija kihiga ning mõru lainetab üles ja alla. Karbot on mõnusalt. Jook on küll magus, aga see tunnetuslik olemus ning eriti see kummaliselt mõjuv mõru annab tundmuse kui täiesti suhkruvabast joogist. Lisaks on kuskilg tulev tanniin mis esiti põsed ära kuivatab, ja siis sülje leemendama paneb. Alkot tegelikult ei tunne, kuid pakuksin pimesi 8+%.

Maitses on krõbe leib, ehk isegi kerge tuhakihiga tubakas, šokolaad ja kohv. Kuskil taustal ka must poolkuiv ploom.

Sellist maitsebuketti ootaks vähemalt viis aastat vaadivangistuses olnud joogilt. Pühaste BA ja hõbesildi seeriatega võistluse lõppu jõudes peab viiest ilmakaarest fotofinišit vaatama, ja ega siiski selgus majja jõua kes oli kus - kõik lähevad võidukana ülemisele pjedestaaliastmele.

Jaanus APA

 

0,33L pudelis 4,5% alkot.

Pudel avanes ilma igasuguse draamata ning ei reetnud mitte millegagi mis mind ees ootamas.

Valget ja suure mulliga tihedat vahtu tekib palju, ning püsib julge viis minutit ja peale sellegi. Lisaks kleepub see päris tugevalt klaasi seintele. Jook on kena ja klaar punakas oranžika varjundiga.

Lõhnas on kerge karge jahe troopika. Natu ka rosinasaia. Õige tibake karamelli ja koorepumatit. Ahjuküps õun käib ka siin asja juurde.

Suutunnetuselt korraliku, aga pehme karboga. Mõnusalt mõrkjas, nagu mõrušokolaad. Huvitav on jahutav vürtikus, nagu piparmünt.

Maitselt tunnen karamelli ja linnast.

Ülihea saunakas või suvine jahutusjook. Piisavalt lahja alkoga et saaks ka natu tihedamas tempos tarbida. Piisavalt mõru, et janu kustuks. Piisavalt maitset, et eristuda lihtsast veest või muust sellisest. Aga ei midagi ülearu. Täpselt nõndapalju, et oleks lihtsal mõnus ja hea.

Lehe Mägi eile saar must BA barleywine

 

0,33L pudelis 11% alkoholi

Pudeli avamisel voolas pudelist välja mõnus CO2 toss. Puhas nõiajook.

Vahtu tekkis 2-3 cm jagu, aga see jõudis enne lõunamaale minna kui mu kaamera pildi fookusesse sai.

Lõhnalt marjane, tummine, väga magus, puidune ja pisut ka tõrvane.

Suutunnetuselt tugeva karboga, väga tihe, mõrumagus, alkot on õige nõka tunda.

Maitselt leivane, tubakane, üleküpsenud pirn, ploomi suurune mitte väga kuiv rosin, must ploom.

Väga nauditav keelekaste. Ei käi kuskilt otsas jõuga peale, aga tema olemasolust toas on kindel märk maas.

Anderson’s Darknight Rum BA

0,33L pudelis 15,3% alc

Pudeli avamisel oli rõdul mõõõõõnus rosinatega  rummikoogi lõhn.

Vahtu ei teki.

Tea nüüd kinni võtta, kas on jook pisut liialt maha jahutatud või anna BB kuupäev (01.07.24) märku, et joogi parimad päevad on möödas? Igal juhul oodanuks mehist tugevat lõhna. Lõhnu on, aga nagu peroonilt just kaugeneva rongi pealt hüüdmas. Magus, suisa melassine ja rosinane. Pisut ka aniisine. Must leib ja värske vesi. HILISEM LISANDUS - soojenedes lõhnapilt muutus tuntavalt tugevamaks.

Suutunnetuselt jäme ja tihe kui masuut, mõrkjalt magus, tugevalt viskoosne. Vürtsine. Nata on ka tuhane ja puidutolmune. Alkohol ei murra, aga annab endast täitsa tundavalt märku.

Maitselt rumm, rosin, pisuke tubakas, niiske värske kõrbenud leib.

See jook karjub tugeva ahjukoodi ja kapsa järgi. Kõrval võiks olla ka mehine piip ja meeldiv seltskond, sest pudelitäiest võiks vabalt jätkuda kolmelegi. 

Põhjala Jätku leiba BA imperial porter

 

0,33L pudelis 12,5% alk

Pudeli avades oli tunda pisut meditsiinilist arstirohu magusat ja burbooni alkoholist lõhna.

Pisike millimeetrine vahukihike õnnestus siiski pildile saada. Aga ütleme nii, et vahtu pole.

Lõhnas karamellinnased, magus linnas, pisut kangemat alkoholi mis võiks kuuluda ju rukkiviskile, sest leiba on selles lõhnas kõige rohkem ja igast otsast. Sihukest leiba, mille lõhede servad ahjus kenasti kärssama läinud.

Suutunnetuselt tihe. Kohe nii, et õlijas ei sünni öelda. Tihe kui masuut. Magus, aga õnneks tasakaalustab pisuke mõru seda suurepäraselt. Kerge tubakas hõljub tagaplaanil. Seda jooki juues ei teki kuidagi muljet 12,5% joogi suhu sattumisest.

Maitsed. Jestas, nihukest meeldivat tormi poleks kohe kindlasti osanud oodata. Mõnus viski, leib, ürdid mida ootaks ehk pertusiini köhasiirupis - aniis, mandel, vanilje. 

Pidupäeva jook. Et kui veini joojad avavad mõne vahuveini tähtsündmusteks, siis õlleinime võiks suurte sündmuste tähistamiseks selle joogi ilma häbenemata lahti teha.

Otsi kõrvale hea tubakaga piip või sigar, istu maha ja naudi seda suurepärast meistritööd.