0,33L pudelis 12,5% alk
Pudeli avades oli tunda pisut meditsiinilist arstirohu magusat ja burbooni alkoholist lõhna.
Pisike millimeetrine vahukihike õnnestus siiski pildile saada. Aga ütleme nii, et vahtu pole.
Lõhnas karamellinnased, magus linnas, pisut kangemat alkoholi mis võiks kuuluda ju rukkiviskile, sest leiba on selles lõhnas kõige rohkem ja igast otsast. Sihukest leiba, mille lõhede servad ahjus kenasti kärssama läinud.
Suutunnetuselt tihe. Kohe nii, et õlijas ei sünni öelda. Tihe kui masuut. Magus, aga õnneks tasakaalustab pisuke mõru seda suurepäraselt. Kerge tubakas hõljub tagaplaanil. Seda jooki juues ei teki kuidagi muljet 12,5% joogi suhu sattumisest.
Maitsed. Jestas, nihukest meeldivat tormi poleks kohe kindlasti osanud oodata. Mõnus viski, leib, ürdid mida ootaks ehk pertusiini köhasiirupis - aniis, mandel, vanilje.
Pidupäeva jook. Et kui veini joojad avavad mõne vahuveini tähtsündmusteks, siis õlleinime võiks suurte sündmuste tähistamiseks selle joogi ilma häbenemata lahti teha.
Otsi kõrvale hea tubakaga piip või sigar, istu maha ja naudi seda suurepärast meistritööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar