Kabli kuubik Vaarika mõdu

 

0,33 pudelis 13% alkot

Etiketita pudel. Väheldane infokild kroonkorgile kirjutatud. Pudeli avamisel käis pisuke sutsakas gaasi, niiet eeldan karboniseeritud jooki.

Jook on kenasti klaar ja värviintensiivsuselt kahvaturoosa.

Lõhnas on tunda mõrkjat mett ja sõstrast vaarikat. Kusagilt nuka tagant ka märjalt niidetud (sidrun?)heina. Natuke hõõguvat vürtsikust ja soojust.

Suutunnetuselt peaaegu kuivaks käärinud. Sisuliselt rahulik - juu siis avamisel tekkinud suts on lahustunud CO2 mis sooja käes joogist välja tulnud. Või on jook pudelisse pandud värskelt peale käärimist ning joogil pole olnud jäetud aega gaasist vabaneda laagerdamise ajal? Jook on harjumatult mõrkjas. Pisut on ka tunda alkoholisust mis pikema laagerdusega suuremas nõus oleks ehk pehmemaks vajunud. 

Maitsed on lõhna jätk. Väga kerge vaarikas, sidrunhein ja kerge kare mesi.

Tegu vägagi joodava mõduga. Isiklikult paneks sutsu rohkem vaarikat ja laseks suures nõus rohkem laagerduda. Äkki ka pisut-pisut magusam. Aga ka selliselt mõnusalt tarvitatav. 

Chief Alcoholista kodupruul Peko pauk

 

0,5 liitrises pudelis 4,2% alkoholi.

Pudeli avamisel ei mingit draamat. 

Vahtu pole ka mitte kübetki. Jook on tugevalt hägune, samas hõljumit ei esine.

Lõhnas kerge metsiku pärmi hõngu laadne meenutus ja kerge tsitrus mis võib isegi puhas laim olla.

Suutunnetus soolane, korralikult karboniseerunud, pehme. 

Maitselt soolakaramell kerge hapukusega. Viskab isegi soolakurgi laadse tunde. Või kunagi ammu mekitud juustu blaand lahjendatud versioonina. Millalgi pakuti viina kõrvaseks hapukurki meega, siin on efekt ja maitseolemus päris sarnane - intrigeerivalt mõnus. 

Põnev ja maitsekontrasti rohke rüübe.

Kaljas Hoppet Abruka saare näkineid

 

0,33L pudelis 5,4% alkot.

Tegu on laeva Kaljas Hoppet meeskonnale ja külalistele mõeldud eripruulsiidriga. Me ju kõik teame, et kui on siider, siis on õun? Õun ja ainult õun!

Pudeli avamisel mingit muud draamat pold kui vaid see, et pudelist väljus vonkleva sabana CO2 sinakasvalge tossuvine. Kui kahju et see pildile ei jäänud.

Värvuselt kahkjaskuldne mis kipub juba merevaigust tooni leidma. Vahtu joogil pole.

Õunasorte lõhnast väga ei julge öelda. Aga tundub selline, et tahaks kohe hambad sisse lüüa. Kuldrenet, pisut sibulõuna, ja midagi veel sihukest mahlast ja kõva, nt sügisjoonik ja talvenauding. Ja õige pisut on lõhnas ka seda va laudaromantikat. No kuis siis üks naturaalne siider ilma saab? Või saab?

Suutunnetuselt pehme aga üle keskmise karboga. Kerge kibe-mõru noot, vist õunaseemnetest? Kuiv.

Maitses mõnusad mahlased õunad. Pisut pihlakane. Äkki on purustajasse eksinud ka mõni üksik paradiisiõun? Sest tunda on mõnusat taniini kuivust, aga äkki tuleb ka see seemnetest ja südametest.

Väga mõnus, kergelt libisev ja karastav siider.