Chief Alcoholista kodupruul Peko pauk

 

0,5 liitrises pudelis 4,2% alkoholi.

Pudeli avamisel ei mingit draamat. 

Vahtu pole ka mitte kübetki. Jook on tugevalt hägune, samas hõljumit ei esine.

Lõhnas kerge metsiku pärmi hõngu laadne meenutus ja kerge tsitrus mis võib isegi puhas laim olla.

Suutunnetus soolane, korralikult karboniseerunud, pehme. 

Maitselt soolakaramell kerge hapukusega. Viskab isegi soolakurgi laadse tunde. Või kunagi ammu mekitud juustu blaand lahjendatud versioonina. Millalgi pakuti viina kõrvaseks hapukurki meega, siin on efekt ja maitseolemus päris sarnane - intrigeerivalt mõnus. 

Põnev ja maitsekontrasti rohke rüübe.

Kaljas Hoppet Abruka saare näkineid

 

0,33L pudelis 5,4% alkot.

Tegu on laeva Kaljas Hoppet meeskonnale ja külalistele mõeldud eripruulsiidriga. Me ju kõik teame, et kui on siider, siis on õun? Õun ja ainult õun!

Pudeli avamisel mingit muud draamat pold kui vaid see, et pudelist väljus vonkleva sabana CO2 sinakasvalge tossuvine. Kui kahju et see pildile ei jäänud.

Värvuselt kahkjaskuldne mis kipub juba merevaigust tooni leidma. Vahtu joogil pole.

Õunasorte lõhnast väga ei julge öelda. Aga tundub selline, et tahaks kohe hambad sisse lüüa. Kuldrenet, pisut sibulõuna, ja midagi veel sihukest mahlast ja kõva, nt sügisjoonik ja talvenauding. Ja õige pisut on lõhnas ka seda va laudaromantikat. No kuis siis üks naturaalne siider ilma saab? Või saab?

Suutunnetuselt pehme aga üle keskmise karboga. Kerge kibe-mõru noot, vist õunaseemnetest? Kuiv.

Maitses mõnusad mahlased õunad. Pisut pihlakane. Äkki on purustajasse eksinud ka mõni üksik paradiisiõun? Sest tunda on mõnusat taniini kuivust, aga äkki tuleb ka see seemnetest ja südametest.

Väga mõnus, kergelt libisev ja karastav siider.