Maaritsa pruuliköök Scottish ale

 

0,33 liitrises pudelis 7,0% alc.

Pudel avanes ootuspärase sutsakaga. Pudeli avamisel tuli korraks röstlinnaste ja pärmi lõhna.

Jõulune etiketikujundus.

Joogi värvus on kerge punakas-oranži varjundiga sügavpruun. Vaht kreemjas beež. Vahtu on täitsa paras jagu, ning püsivust kaugelt enam kui seitse minutit. 

Lõhnas on tunda magusat karamelli ja mõnusat puhast vett. Pisut jõululist ürdi segu ja mitte liialt kuivanud rosinat.

Suutunnetus on üle keskmise karboga, tiheda olemise ja tugevalt röstimõru. Kuigi on jääksuhkruid vististi päris hulga, siis magusana see jook kohe üldse ei mõju.

Maitsed - leib, rosin, korralik tubakas, puusüsi ja kimbuga ürdilikku olemust.

Mõnus talvine mõru amps.

Kuuse kodupruul Belgia blond

 

0,33L pudelis 7,3% alc

Pudel ilma etiketita. Pudel avaneb korraliku sutsakaga ja vahtu purskub nagu vahtkustutist. Päris kõikke klaasi valada ei õnnestu. Isegi suurel klaasil on piirid ees. Aga pudeli põhja jäigi just sademega jupp, niiet pole suur kahju. 

Vaht on tihe nagu svamm, kleepub kümne küünega klaasi külge ja on püsivuselt kaugelt pikem kui 7 minutit. Värvuselt hägune tume merevaik.

Lõhnas pisut karamellist linnasekommi, pisut sooja mõnusat pärmi, õige tibake alkoholi.

Suutunnetuselt üle keskmise tummine, ülipehme, siidjas õlijas. Kergelt hapukas ja kergelt mõrkjas. Mõnus hea pehme vesi mida pruulimisel on tarvitatud ja kandub suutunnetusse. Tundub, et kunagi õllesse lahustunud karbo on vedelikust välja eraldunud ja see tekitas pisukese purske - jook on tunnetuslikilt isegi alakarbos.

Maitselt mesi, pärnaõied, kukekomm, koorepumat.

Ülihästi ära peidetud alko. Sellest annab tunda vaid õhetus põsesarnadel peale poole klaasi manustamist. Väga mõnus belglane, mida kummutaks ohtlikult palju.

Labietis Irbenīns BA sour braggot

 

375ml pudelis 7,3% alc.

Pudeli avamisel tunda kerget lilleaasa, mis on vihmajärgselt märg ning happeline pinnas levitab magushaput pisut kutsuvat pisut eemale tõukavat aroomi.

Vahtu tekib vaid hetkeks. Pudel on nii täis villitud, et suudmest on vedeliku tase vaid 1mm all pool. Värvilt pilvine tume merevaik.

Lõhn sisaldab juba loomalikku hõngu. Märg peni, või jahtuda jõdnud higine hobuse selg. Kumab ka kerge kevadine mesi. Natuke karamelli. Kuigi lubatakse vaadilaagerdust, siis tamme kohalolu lõhnas ei ole ilmne. 

Suutunnetus hapu - peaaegu et lõualuid liigutama ajavalt hapu. Kergelt soolakas, vähese karboga ja mõnetiselt puiduligune (siin see ligutamm siis ongi). Kui hapu kuidagi kõrvale jätta, siis on võrdlemisi kerge see põhiolemus, aga hapu virutab siiski korralikult pedaali põhja.

Maitselt on magusaga tasakaalustamata barbariss-rabarber. Kuskil õige kaugel kajab ka mesi.

Vot pole mina souridega veel sõbraks saanud. Mõni on rohkem talutav, mõni kohe üldsegi mitte. Ise seda konkreetset jooki ostma ei tõtta, kuid stiilile omased punktid on siin võrdlemisi korralikult olemas.