Pühaste Pikne

 

0,33L purgis 5,7% alc.

Purgi avades tervitas mind vürtsine ja vaigune humal koos tibakese kommimagusaga.

Purk avanes paraja sutsakaga, ning vahtu tekkis nii palju, et pelgasin liiga väikese klaasi tarvitamises selleks tarbeks. Aga mahtus kõik ilusti ära. Vaht suure mulliga, väga tihedalt kleepuv ja kestab 9 minutit. Jook on helekollane ja ilus klaar.

Lõhnas on mõru-magus humal ja värske mõnus vesi.

Suutunnetuselt mõnusalt ja teravvürtsiselt mõru, kergelt viskooselt õlijas. Karbot päris tuntavalt üle keskmise. Huvitav õnnestumine pehme vesi ja terav humal kokku saada - päris lahe.

Maitselt on linnast õige pisut ja puidusust. Sihuke männivaigune ja kõva.

Põnev alternatiiv suurtootjate pilkule. Kõik on juskui nagu neil, aga lisaks ka olemust ja iseloomu. 

Gouden Carolus tripel

0,33L pudelis 9,0% alc

Avamisel lõhnu ei tunne.

Vahtu tekib palju. Korraga klaasi valada ei õnnestu. Vaht on väääääga püsiv ning kleepub tugevalt seintele.

Lõhn on mõnusalt kommimagusa, linnase magusa ja kerge aga aromaatse linnase poolt tekitatud.

Suutunnetuselt karge vesi, kaugelt üle keskmise karbo, kerge hapusus, magusat on triple kohta vähe aga teda siiski on. Alkot ei tunneta, eriti veel sellises koguses.

Maitses on miskit barbarissi mõrkjat pihlakat laadset. Pisut linnaseid on ka maitses.

Ilma igasuguse iroonia ja pahata ütleks, et sarnaneb õige pisut nõuka aegsele Ziguli õllele, aga ülimalt kultuursele ja puhtale vormile sellest. Puhas ja meeldiv. Üle pudeli seda korraga ei tarbi, aga maitseid rikastab ta kindlasti.

Leffe Ruby

 

0,3 liitrises pudelis 5,0% alkot.

Pudeli avamisel tuntav mingi õhkõrn söstrane hõng.

Vahtu tekib poolteise sõrme jagu ning püsib vaevu kolm minutikest. Värvuselt punakas oranz.

Lõhnas kerge vaarikas ja ehk kirsišampoonile sarnanevat sünteetikat.

Suutunnetuselt viskoosne kerge lahja siirup, karbo on kõvva üle keskmise. Päris tükk aega hiljem keerleb rinnus terav ja ebameeldiv krooksumull. Siirupimagusat on õnneks tasakaalustamas õige killuke haput, kuid seda on siiski vähe, et saaks joogi barlanksu.

Maitses on mingi ülilahjendatud kirs ja hunnik kommimagusat.

Õhtuseks desserdiks? 

Liefmans on the rocks

 

0,25L purgis 3,8% alc vol

Purgi avamisel kujutasin end ette Annimatsi spordilaagrisse, kus kilomeeter laagist oli hektari või paari suurune raiesmik meeletu metsvaarikavõsaga. Käisime poiskestena õhtul peale trenne omale vaarikaid toomas. See lõhn mis seal lagedal heljus ....

Vahtu tekib sõrme jagu ja püsib kuus minutit julgelt ega näita kadumise märke, kuigi õheneb. Värv on mõnus rubiin.

Lõhn on hapukas vaarikas, õige pisut magusat.

Suutunnetuselt lutsukommimagus ja ka pisut hapukas, täpselt pisit vähe et magusat tasakaalustada. Pisut viskoosne. Minu meki jaoks pisut kõrge karboga. Alkot tunda pole üldse, joo nagu limonaadi.

Vaarika maitse on sisuliselt ainus mis tunda.

Tubli tükk jooki suvel kõva kuumaga kulistamiseks, kuigi pisut ehk liig magus selleks. Tekis kummaline mõte, et kuidas oleks seda toonikuna tarvitada?

Pihtla õlleköök Saaremaa koduõlu

 

0,33L pudelis 7,6% alc vol.

Avamisel lõhnu tunda polnud. Juu viis kõva tuul selle ära.

Jook on mehu moodi hägune. Sihuke õunamahla moodi, isegi värv on sarnane. Vahtu tekkis korraks paari sõrme jagu, kuid vaatamata sellele et kaamera oli löögivalmis, siis pildi peale vahtu ei saanud.

Lõhnas on miskit tuttavlikku, miskit mida tundsin kui soomlastega koos oli üks  sahti tegu. Viitega siis - kuuma virdega leotatud kadakaoksad. Aga väääääga õrnalt on seda tunda. Veel on sooja marja lõhna. Kas kadakas? Vot ei suuda ära öelda, lõhn on selleks suht õrnake. Võib ka näiteks põldmari olla.

Suutunnetuselt annab kohe tunda teravus, soolasus ja pisut ka suitsusus. Ehk õige pisut õlijast pehmust. Haput on tunda, aga mitte liiga palju. Alkot ei tunne vaatamata võrdlemisi kõrgele numbrile.

Maitsetes on ka soolasus esmareas. Veel on tunda puidu mekki. Nagu jooks puidust kapast või kuksast. Õige nata on kadakat. Kas humalat nagu polegi? Mõru pool on justkui hapuga ja soolaga asendunud.

Kel meeldib puidune ja soolakas-hapu jook peaksid seda jooki armastama küll. Naljamisi võiks ju fantaseerida, et õlleteoks on tarvitatud merevett ja selles leotatud kadakaoksa.

Biere Artisanale Bio PETROLETTE BLONDE

 

0,33L pudelis 5% vol alc

Pudelit avades oli rõdu lillelist ja magusat lõhna täis.

Vahtu tuli väga vähe ja sedagi vaid korraks. Värvilt väga muhe oraanžikas merevaik.

Nina klaasi pistes on tunda vihmaga õues vudinud ja tuppa karanud peni kasuka ilmeksimatut omapärast lõhna (ei ole oksüdeerunud). Pisut ka kommimagusat.

Suutunnetuselt on hästi kergelt õlijas, karge vesi, kommiselt aga mitte läilalt magusapoolsem, pisut vürtsikas ja kergelt karboniseeritud.

Maitses on humalate lillelisus ja linnase ning komi segumagus.

Päris huvitav jook, võiks vabalt dessertjoogina tarvitada, kuigi ta pole üldsegi üleliia magus. Aga ikkagi nagu sobiks mingit olengu magustoiduks. 

Hiiumaa pruulikoda Paradiis

 

0,5L purgis 4,6% vol alk.

Purk tuli lahti täitsa dikreetselt. Lõhn ei avaldanud kopka eestki mis seal sees peidus. Ainult ohtra vahu piilumine esimesest pilust andis pisukest aimdust ees ootavast.

Vahtu tuli päris hulga, aga paari minutiga oligi kõik läinud. Isegi peenikest kirmet ei jäänud.

Lõhnas õige kergelt linnast oma pisukese magusaga. 

Suutunnetus pisut õlijad ja nagu viskooselt kleepuv. Kergelt mõrkjas linnasest. 

Maitsed - midagi ju on ka. Pisut linnase mekki nagu on ju ka. Äkki natu ka kuusavaigust hõngu. Aga siiski on see jook, kus vist maitset väga otsima ei minna. Samas pole see ju ka üldse viga. 

Üldmulje, diskreetne ja tagasihoidlik, samas omas klassis siiski üle keskmise hea sauna või lihtsal janukustutaja.

Õllenaut Must Eksport

 

0,33L pudelis 7,9% vol alkot.

Pudeli avamisel andis tunda pisuke aga tugev leiva lõhn.

Vahtu pole palju, kuid see on tihe ja püsib kaugelt üle viie minuti. Lisaks kleepub see ka tugevalt klaasi seintele.

Lõhnas on mõnus tihe leib, pisut ploomi ja meeldiv suvepäeva vihmajärgne rikkalike komponentide seguga sooja vee lõhn.

Värvilt peaaegu must kerge pruunika varjundiga. 

Suutunnetuselt tihe, peaaegu hammustatav, õlijas. Vaatamata maitsetihedusele pole üldsegi imal. Kipub juba kirbesse otsa mõrusus, kuid mittd nii võrd humalast, vaid kõrbenud leivakoorikust. Peale mõne minutilist suus ringlemist on tunda isegi vürtsist õhetust - kardemon? koriander??

Maitses domineerib leib, värske hapendatud tubakaleht, pisut vähem ploomi ja kohvi.  Kõik maitsed on mõõõõõõnusalt üheks keevitunud ja moodustavad ühe mõnusa tasakaalustunud terviku. Samas on kõik maitsed eraldi võetuna ikkagi täitsa olemas js ära tuntavad.

Ülimalt tihe, kuid väga joodav mõnulemise jook.

La Nebuleuse Moonshine

 

0,33 liitrises pudelis 5,0% vol alkoholi.

Pudeli avamisel on tunda pärmi tegutsemise lõhna. Vahutab kui kuri, esimese hooga saab pea poole pudelist välja valada, ülejäänu peab ootama kuniks väga tihe, kleepuv ja püsiv vaht pisutki taandub. Viie minuti pärast on vahumüts langenud sedavõrd, et pudelisse jäänu saab ka klaasi. Niiet vahu püsivust täpselt ei mõõda - jääb see igal juhul eeskujuliku 5 minuti piirist kaugele kaugele edasi.

Lõhnas nagu pisut pärmi, pisut banaani, pisut seebilikult tehislikku ja magusat. Pudelit nuusutades oli tunda ka pärnaõie või isegi päris mee lõhna, klaasis seda aga polnud. 

Suutunnetuselt päris kerge aga üldsegi mitte vesine. Vaatamata väga mühisevale vahule on karbo ise võrdlemisi tagasihoidlik. Ülihästi keelelt kurkku libisev. Oluliselt vähemmagus kui lõhnapildist eeldanuks.

Maitselt on pisut tunda koriandrit ja lilleõisi. Rohkem on pehmet klementiini. Huvitav on aga magusus - pole üldsegi nagu linnastest. Linnastest on ehk õige kauge vine. Humalad on ka asendunud pigem tsitruselise mõrususega.

Kas see on õlu? Kindlasti mitte traditsiooniline, aga ülimalt muhe tegelane janu kustutamiseks. Ehk siis taas üks Belgia servaga nisukas, mis mekib päris meeldivalt.

Heineken (Italia) - Birra Messina Cristalli di Sale

 

0,5L isikupärastatud kroonkorgiga reljeefpudelis 5% vol alkot.

Avades pihkub linnaste kerget magusust ja pärmisust.

Vaht on alguses tihe kui vahule klopitud munavalge. Püsib pea 5 minutit. Valamise lõpus jääb pudelisse täitsa tuntav kogus sadet, nagu oleks tegu naturaalselt karboniseerunud tootega?

Lõhn pigem kerge ja vesise poolne, terakese linnasemagusaga ning natukese kukekommiga. 

Suutunnetuselt kerge. Mitte küll ülekarbos, aga siiski pisut rohkema karboga kui selline kerge jook eeldaks. Õnneks see karbo lahtus klaasis väga kiirelt mõnusalt pehme taseme peale. Meeldiva vürtsise mõrususega, mis püsib suus kohe päris pikalt. Erinevalt maitsest, mis lahkub keelelt juba nõka enne kui jook saab neelatud. Veel on tunda pisuke vaskne metalli puudutus.

Maitse - peale kareda vee ja humalate on tõesti kuskil ka linnastest tekkinud mekki.

Kuna maitset suurt nagunii pole, siis paigutaksin sellise joogi kuuma kliima, nagu Sitsiilia ju ongi, karastusjoogiks. Jahuta julgelt 3-4°C peale ja tarbi kuuma ilmaga mõruda janukustutajana.

Kuuse kodupruul - Dunkelweizen

0,3L pudelis 5,9% vol.

Ilma etiketita. Õnneks on kroonkorgilegi tunnusmärge tehtud, et teiste samasuguste pudelite seas sassi ei läheks.

Avamisel oli õhk täis samasugust magusat lõhna nagu kaheksakümnendate aegu Tartu eksperimentaalõlletehase ümbruses. Käisin siis Dünamo basseinis aastaid iga päev ujumas ja see lõhn on senini ninakarvus.

Vaht on nii jonni täis, et 10 minutigi pärast on ta korraliku millise või rohkemagi kihina korralikult klaasil.

Lõhn on linnasemagus. Õige nõka ehk ka banaanine. Kuivatatud ploomine ja mõrušokolaadine. 

Oi kui siidpehme see suutunnetus on. Kerge üleküpsenud banaani libe. Karbo on meeldivalt kerge. Väheldane mõrusus tasakaalustab, aga ei võimutse. Ja ei ole üldsegi üleliia magus. Alkot pole tunda kopika eestki. 

Maitses on banaan, pisut šokolaadi, linnased. 

See on tõsiselt nii hea jook, et siin ei ole mitte ühtegi häirivat momenti. Kui, siis ehk see, et seda pold vist iialgi piisavalt.

Väga muhe jook. 

Lehe pruulikoda ja Nöösker - Ööloom Bourbon BA

0,33L pudelis 12% vol alkoholi

Vahtu ei teki üldse.

Lõhnalt linnased ja kerge magusus. 

Suutunnetuselt pehme ja siidine, aga mitte liialt magus nagu seda olid eelmised Ööloomad.

Ega ka maitse ole eelmistest oluliselt erinev. Puudu on ehk suitsusus. Juurde on tulnud mingi luuviljane nüans - kõige lähedasem ehk kreek. 

Kui võrrelda seda jooki eelmiste ööloomadega, siis tundub praegusel hetkel see ka kõikse mõnusam. Ei ole tunnetuslikult nii magus. 

Lehe pruulikoda ja Nöösker - Ööloom Mezcal BA

0,3L pudelis 12% alkoholi

Pudelit avades andis tunda kerget suitsust hõngu ja magus-magusat lõhna.

Vahtu sisuliselt ei tekigi, ja seegi kirme mis tekib on pea paugust ka kadunud. 

Lõhn nagu juba jõudsin kirjutada - magus ja linnaseline. Pisut ka köhasiirupit meenutav.

Suutunnetis on siidiselt pehme ja õlijas. Karbot on suhteliselt vähe ja see on väga mõnusalt pehme. 

Maitsetes tunda kusagilt tulev kõrvetatud röstleival päikest nautiv angervaks. 8-o ????? Isegi ei suuda aru saada. Ja jälle see köhasiirup. 

Muhe tegelane kelle juurde hilissügisestel õhtutel kamina ääres hea sõbraga koos nautida. Pudel korraga üksi kulistada tunduks liigne luksus. Aga kahe peale ka kolm-neli poleks vist palju.

Lehe pruulikoda ja Nöösker - Ööloom

12% vol 0,33L pudelis

Pudelit avades imbus tuppa tume magusus. 

Valades vahtu sisuliselt ei tekkindki. 

Joogi lõhn on segu kergest mustast kohvist ja siirupist. Ehk isegi köhasiirupist? Sihuke kergelt mesine ja lilleline. Viitaks ehk angervaksale? Lisaks on ka mõningane alkoholine lõhn.

Suutunnetuselt tihe ja magus. Pisut hapukas ning pehme, kuigi samas ka nooruslikult kare.

Maitsed on linnas, mesi, angervaks ning pisut alkoholi.

Päris ohtlik tegelane - liiga kergelt libiseb üle keele. Ainsaks takistuseks, et liiga palju teda kummutada, on ehk magusus. Aga mõnele meeldibki nii.

Pihtla õlleköök Vaarikasadu

 

0,33L purgis 3,5% alkoholi.

Pudelit avades pihkus magus-hapu vaarika lõhna. 

Vahumütsike oli täitsa viisakas, kuid jagus seda vähem kui kaheks minutiks. Värvilt kahvatu ja murtud roosa, pisukese häguga mis vist purgi põhjast kaasa tuli. Esimene kallamine tundus jook olema pea klaar. 

Lõhn on mõneti ehk kommilaadne, mõneti ehk vabarnavarretee laadne. Ja sinna juurde vaarikahapusus. Linnaseid ega humalaid lõhnas ma tuvastada ei suutnud.

Suutunnetus tuntavalt hapu kerge karboga. Alkost aru ei saa - ohtlikult lihtsalt tarvitatav.

Maitses on hapuvaarik. Vist ka pisuke humal?

Kellele sour hingelahddane, siis see on hea kerge suvine ja karastav jook. Jahuta maha ja tarbi kuumaga või lihtsalt januga. 

Mürka pruulikoda Krampus balti porter

 

0,3liitrises pudelis 6,5% alc.

Pudel avati minu eest ja avamishõngu ei tea.

Vahupits püsib päris kaua. 

Šokolaadine lõhn, hemotogeeni kuidagi meenutav. Pisut liiga gaasiline minu jaoks.

Vägev mõrusus, triple ipa on poisike. Tubakas on põletatud tuhaks. Värske ja hea vesi. Alko hammustab pisut, aga mitte väga palju.

Maitses on šokolaad, tubak, tuhk. 

Mürka pruulikoda Ale lang syne Šoti ale

 

0,3 pudelis 6,3% alc.

Ei avanud ise ja hõngu ei tea.

Vahtu oli korraks. 

Lõhnalt linnaseline ja magus. Šokolaadine ja piimavahune.

Suutunnetus, üle keskmise gaasiga, mõnusa veega. Kreemine, ehk isegi piimakreemisus. Mõrkjas.

Maitselt piimašokolaadine, linnaseline.

Täitsa hea joogikas mida jooks igapäevaselt.

Mürka pruulikoda Koroova Mehiko Cerveza

 

0,3L pudelis 5,5% alc.

Pudel avati minu eest ja hõngu ei tundnud.

Vahtu tekkis õige korraks.

Lõhn on magus ja karameline. 

Suutunnetuselt väga lame, otsast lõpuni täitsa sama. Kergelt magusamasse otsa suunduv. Õnneks mitte küll vesine. Keskmise või nõka üle keskmise gaasilisusega.

Maitselt hea mais ja õige natuke linnast.

Mehiko õlledest pole mul teab mis arusaama, aga janukustutajana ja tarbeõllena on tal kindel koht.

Mürka pruulikoda Suveöö unenägu / saisoon

0,3 liitrises pudelis  7,6% alc.

Taas avati minu eest ja hõngu ei tea.

Vahtu ei tekkinud. 

Lõhnas on terve meditsiiniheinte kapp.

Suutunnetuselt tihe ja maitseterohke, aga mis???

Maitses suudan tuvastada ehk koriandri ja joodi. Tegelt on maitseid jõhkralt palju, aga ei suuda kinni püüda mis, sest enne kui suudad ühe maitse tuvastada on see jõudnud vahetuda neljal korral.

Taas jook mis maitseotsijatel pea ringi ajab ja naeru suule toob. 

Mürka pruulikoda Einbi laager

 

0,33L pudelis 5,8% alc

Pudel avati minu eest ja avamise hõngu ei saanud.

Vaht tuli ja läks kohe.

Lõhnalt roosivee laadne, rikas ja tummine. Meditsiinikappi sisu meenutav. Samas kutsuv ja meelitav ninaga nuhutama.

Suutunnetuselt tihe, kerge karboga. Üle keskmise viskoosne, mõrkjas mis ei tule humalast vaid pigem arstimist ja tsitruselise koorest.

Maitse on võõrapärane ja meditsiiniline. 

Maitseotsijatele väga põnev vaheldus. Igapäevaselt peaks selle stiiliga rohkem ”sina”peale saama.

Holland Bavaria

 

0,5 liitrises purgis 5% alc

Purgi avades ei tundnud midagi. Tea kas võõras ja lõhnu täis keskkond mõjus? Vabanduse leiab ju ikka. Vaht oli keskpärane ja püsis kesiselt 2 ja pool minutit.

Lõhn on hästi kerge ja väheldase linnasega jook.

Suutunnetuselt hea veega vesise otsa mõrujook. Karbo on minu maitse järgi, ehk väheldane.

Maitseid - kas neid peabki olema?

Tõenäoliselt kerge janukustutaja isikule kes ei hooli sellest, et õlu võiks kuidagi ka maitserõõmu pakkuda.

Pühaste Melu Hazy pale ale

 

0,3 liitrises purgis 5,5% alc vol.

Purgi avades tundsin end kui männimetsas päeale äikest. Tihedalt mõrkjas ja roheline ning vaigune meeletult mõnus aroom. Mahukas ja suure mulliga vahumüts kestis alla kahe ja poole minuti ning oligi jäljetult kadunud.

Lõhn on soojendav ja pisut linnasemagus. Troopiline vili ja tsitrus domineerib.

Suutunnetus keskmisest kergem ja hapukas. Tilk mõrudatki mis tihti kaasneb tsitruseliste koore valges osas. Gaseeritud on jooki pigem üle keskmise. Minu isikliku maitse järgi selle hapususe juurde pisut ehk palju.

Maitselt on kõige segu - tsitrus, troopilised viljad, pihlakad ja hapud pohlad. Kõik korraga ja läbisegi ning maitsekihte kuidagigi eristada ja välja tuua on tükk tegemist.

Jook kergema kuid siiski mõruhapu joogi austajatele.

Kuuse kodupruul Väike Jaanis

 

Tegu siis koolis meie rühmas juhendaja Jaanise kaasabil koostatud retseptiga, mille Kuuse kodupruul teadaolevalt esimesena meist ka oma pruuliköögis uuesti valmis keetis.

0,3L etiketita pudelis 5,1% alc vol.

Pudeli avamisel lendus apelsin šokolaadis lõhna? Kust see siia sai?

Vahtu tekkis täitsa piisavalt ja vahupitsi viimane kiht kestis oi kui jube kaua. Suisa 10 minutit kannatasin, ja siis katkestasin testi, sest neel käis juba üles-alla nagu kõrghoone lift.

Lõhnas on nüüd vaigust linnast ja mõrkjamat mangot. Kerge magusama poolne hõng.

Suutunnetuselt - alustuseks, pisut võiks selle joomisega veel oodata. Kuuke näiteks. Pisut on tunda koredust mis ajaga kindlasti mõnusaks läheb. AAAAGA, mis topsis, see ka keelel. Nii nagu ta parasjagu on.  Nisuka laadne pehmus, aga ilma selle tüüpilise nisuka seepja järelmaitseta. Pisut kergemapoolne. Ohtlikult hästi keelel liuglev. Vürtsine, aga mitte nagu pipar. Kergelt ka soolakust.

Maitses siis mango ja ehk teisigi troopilisi vilju, eriti pisut tsitrust, nt soolatud tangeriin. 

Väga muhe maotsekas ja vürtsine kerge õlu peale sauna või muud ihu liigutamist (mõned nimetavad seda trenniks).

Pühaste Dekadents Imperial stout

 

0,33L purgis 11,2% alc vol.

Avades tuli väga marjast lõhna. Pisut ka miski kõrbemist ja leiba.

Tüünelt tuuuuuuuuume tökat, tumedam kui seda ümbritsev öö, omab väga tihedat ja viis minutit püsivat vahukihti.

Lõhnab kui magus ja meeldiv rosinakompott pisut kärssama läinud leivasupi peal.

Suutunnetuselt ”jäme”, tihe, õline, ootamatult vähem magus, küllaltki gaasiline. Maitsebukett jääb suus ringlema väga pikaks ajaks.

Maitses mõruks kõrbenud leib, mis suus hoides pisut magusamaks läheb. Kerge ja värske viinamarja tunne on ka olemas.

Väga mõnus rüübe saatmaks ühe purgiga mööda tervet õhtut.

Pihtla Viikingi karje Triple IPA

 

0,33L purgis 10,5% alc

Purgi avanedes oleks justkui lilleaeda astunud. Võimas aroom mattis enda sisse. Ümbritses kui pehme suletekk.

Õige kergel hägune aga see-eest määnne merevaigu karva jook. Vaht on aus ning tihe ja vahupits puruneb alles 5 ja poole minuti möödudes.

Lõhnab kommimagusalt ja lilleõliselt. 

Suutunnetuselt kaugelt üle keskmise mõru, aga see mõrusus on kuidagi pehme ja meeldivalt vaos hoitud. Jook on raskema poolne ning pisut õlijalt viskoosne. Karbo on minu ideaali ideest pisud üle, aga täitsa talutav. Magusus on hoolimata lõhnas tuntust hoopis tagasihoidlikum.

Maitses on humala vaigusus ja linnaste mekk.

Hea jook, kahjuks ei oska seda kuhugi kanti liigitada. Mõnusaks janukustutuseks, mida mõrusus ju lubaks, on ta liiga kangeke. Nautlemiseks ehk isegi pisut liiga mõru? 

Aga vaatamata kõhklusele on tegu hea joogiga. Lihtsalt talle tuleb leida oma aeg ja koht.

Pühaste Linnutee stout

 

0,3L purgis 6% alkoholi.

Purgi avamisel tekkis tunne justkui oleksin leivatehasest mööda kõndinud hommikul kell 5. Õige pisut pärmi-, sooja ja kutsuva ning veel pisut nätske leivaaroomi.

Vahtu tekkis täitsa meeldivalt, kuid see oli suure mulliga ning võrdlemisi hõre. Ja kadus vahupits juba kahe ja poole minutiga.

Lõhnas on juba mainitud leib oma nätskusega, mõrušokolaad ja kohvi. Õige kauges ninaneelus annab ka korra tunda korraliku sigari ving, aga see kaob väga kiirelt.

Suutunnetuselt värskendav ja soojendav. Kuigi alkot nii palju polegi ju. Mõnusalt õlijas. Minu mekile ehk õige pisut liiga magus.

Maitselt üllatavalt marjane ja värske. Tubakasust tuleb maitses õige pisut rohkem välja kui lõhnas. Pisut mõrkjat tuleb nii šokolaadist kui leivakooriku kõrbenud servast, aga õnneks mitte palju. 

Kena jook kamina ees päeva kokkuvõtmiseks ja lõõgastumiseks.