Pihtla Saaremaa taluõlu

 

1L pet pudelis 7,6% alc. 

Toodi sihuke pudel, et ma maitseks ja kirjutaks. Toodi otse tootja juurest. 

Avades pihkub pärnaõite või pigem segi mesist aroomi. 

Vahtu tekib pisut, ja suurem osa sellest kaob paari minutiga, aga see jonnakas viimane kirme püsib ilma vahupitsi rebenemiseta julge 10 minutit. 

Lõhnab magusalt, linnaseliselt ja kergelt kadakaselt. 

Suutunnetuselt pisut üle keskmise. Kergelt õlijas ja magushapu. Karbo on pigem tagasihoidlik, kuid siiski tuntav. 

Maitsetes on tunda soomlaste sahtile omapärast hapukat kadaka okste hapusust. Väga kerge magusus üritab seda tasakaalustada. 

Mõni aeg tagasi Tartus tehtud Sahtiga võrdlus on esimene mis pähe kargab. See pole ehk nii äkiline ja maitsete poolest nii peale suruv, kuid näen väga hulga ühiseid jooni. 

Põhjala Cowboy Breakfast Bourbon BA Imperial Stout

0,33L pudelis 12,5% vol. 

Tume kui tökat. Vahtu tekib õhuke kihike millest pool kaob enne kui pilt tehtud saab. Kokku suudab vaht joogil püsida mõned sekundid üle minuti. 

Lõhnas tugevalt magusat karamelli, pehmust, kuivatatud ploomi ja linnaseid. 

Suutunnetuselt kogu suuõõnt kattev pehme suletekk. Ehk õige pisut tunda alkot. 

Maitselt ploomi kohvi koos burboonis immutatud tubakaga. 

Desserdiks hea. Pudelit võiks jätkuda paarile kolmele sõbrale, sest see maitsete hunnik mis suud täidab on imetlusväärselt võimas. Lihtne, aga väääääga mõjus. 

Viljandi vaadimees — Kuuu

 

440 ml purgis 6,5% alkoholi. 

Purki avades on tunda päris tummine suitsu hõng. Nagu jalutaks Tartu turuhoone juurest mööda kus liha suitsetatakse. 

Värvus on kerge oranzika alatooniga punane. Vahtu on väga jämeda mulliga päris palju ja püsib see jeeli 185 sekundit. Vahutesti huldava tulemuse saamiseks jääb 15 sekundit puudu. 

Lõhnas on suitsupeekon porgandiga ja sinna juurde Lagavulin suitsune viski. Võeh kui mõnus. 

Suutunnetuselt tihe, jämedakoeline, sametine. Ja ommetigi on see nii õhuline nagu üks õhukesenekene pitspesu kena naisterahva seljas, mis ei jäta fantaasiale üldsegi ruumi. 

Maitselt on tunda parimat hapukapsast, mis on koos suitsukoodiga ahjupotis tundidega omandanud mahlase ja suitsuse maitse. Kõrvale veel pähklitega salat ja taaskord lõuatäis suitsuviskit. 

See on hea jook. Väga hea jook. Liiga ea jook. 

Denis Pärnaõiemee traditsiooniline mõdu

 

Ilma etiketita ja ka ilma igasuguse lisainfota. 

Vapustavalt laheda kergelt roheka varjundiga väga klaar (9/10) jook. Karbot pole. 

Avades tunda värske mee lõhna. Hapukas ja kuuseokkaliselt vürtsine. 

Suutunnetuselt vürtsikas, pehme, MAGUS. Pisut hapusustki. Tasakaalustuseks võiks taniini tunda olla. Praeguse balantsiga hakkab magusus lõikama. 

Maitselt tunnen kevadkorje mett, värsket ja lillelist. Pisut kuusevõrse või hapuoblika mõnusat hapukat ampsu ka. 

Tehniliselt hästi välja tulnud jook, mis on skaala magusas otsas. Paljudele see meeldiks kohe vägagi.

Heiki tripple

 

Heiki andis mõni aeg tagasi oma jooki mekkimiseks. Silti pole ja numbreid ei mäleta ta vist isegi öelda. Ainus mis näha, villitud on 0,3L pudelisse.

Pudeli avades tuli ninasõõrmetesse elusuuruses kukekomm.

Millllline värv, millllllllline selgus. Kohe kahe milline. Vaht suuremate mullidega ja püsis 2,5 minutit.

Lõhnab magus ja karamelline. Pisut on ka õuna happesust tunda. 

Suutunnetuselt tihe ja mõnusalt tummine. Magus, mitte röögatult aga siiski päris tuntavalt. Tegelt on siin tasakaaluga kõik paigas.

Maitselt on kommine. Kergelt rohelist õuna ja veelkord kukekommi. 

Samas on kuidagi hea joogi tundmust häirimas pärmi mingisugune kõrvalmekk. On ka minu ühe õlle juurde see mekk tulnud - kasutasin toona Mangrove Jack’s CR56 pärmi ja kuidagi ei istu see mulle. Klaasi tühjaks muidugi ei vala ;)

Brauraum Johannesberg Schwarzbier

 

Kursavenna jook. 

Etiketil kirjas 0,3L ja 4,8% alkoholi. IBUks on märgitud 29. Pudelisse villitud 03.01.2023. Seega võiks juba vaikselt tarvitama hakata küll.

Avades tuli sooja leiva lõhna. Pisut pärmist.

Vahtu mõnusalt ja püsis see täitsa rahuldavalt 3,5 minutit. 

Lõhnas onleivast linnast, pisut magusat ning natuke värskelt purustatud musta pipra vürtsikust. 

Suutunnetuselt üle keskmise karboga ja magusama poolne. Samas selle magusa balantseerib leivakooriku kõrvetamise mõrusus. Samas kui karbo suus jubs mullid laiali lasnud, siis jook ise suht pehmeke. Kuigi - vürtsikus annab tunda ikkagi. 

Maitses on tunda varasemaltki kirjutatud must pipar, pisug kõrbenud koorikuga leib, kuivatatud ploom ja näpuotsaga ka röstitud kohviuba.

Mõnus jook, vaatamata suht vähesele kangusele on suu maitsetest pungil.