Isand Sundja Brettiga Belgia kloostriõlu

 

0,33L pudelis ca 6% abv.

Etikett olemas minimaalse vajaliku infoga. Pudeli avanemise peale rõõmustas jook nii ülevoolavalt, et jälle olin rõõmus kogemustest ja teadmistest, et jooki tuleb votokrahvida ja avada rõdul. Lõhnu avamise järgselt koheselt tunda polnud.

Vaht on võrdlemisi tihe ning võrdlemisi väikese mulliga. Püsib rahuldavalt pea neli minutit. Jook on pilviselt pruunikaks minev oraanž.

Lõhnas on tunda brettanomyces pärmi iseloomulikku magushapukust. Pisut marjasust (üleküpsevad maasikad) ja pisut ka magusat linnast.

Suutunnetuselt soe, kurgu tagaosa soojendav ja kriipiv hapu mis ei ole liiga intensiivne, natikese ülekarbot nõka alla keskmise kehaga jook. Kusagilt on ka tsitruselist mõrusust ja joogi iseloom tunnetsega nagu pehme rabavesi.

Maitses on samuti tunda seda kerget maasika teema jätku. 

Kuigi ma pole brettidega just kõikse rohkem sina peal, siis see jook jätab huvitava ja sümpaatse mulje. Õige pisut peab jälgima, et põrandat või lauda ei uputaks. Kui seda maasikat pisut värskemaks ja võimsamaks saaks, siis see brett ununeks päris ära kohe. 

Maaritsa pruuliköök Scottish ale

 

0,33 liitrises pudelis 7,0% alc.

Pudel avanes ootuspärase sutsakaga. Pudeli avamisel tuli korraks röstlinnaste ja pärmi lõhna.

Jõulune etiketikujundus.

Joogi värvus on kerge punakas-oranži varjundiga sügavpruun. Vaht kreemjas beež. Vahtu on täitsa paras jagu, ning püsivust kaugelt enam kui seitse minutit. 

Lõhnas on tunda magusat karamelli ja mõnusat puhast vett. Pisut jõululist ürdi segu ja mitte liialt kuivanud rosinat.

Suutunnetus on üle keskmise karboga, tiheda olemise ja tugevalt röstimõru. Kuigi on jääksuhkruid vististi päris hulga, siis magusana see jook kohe üldse ei mõju.

Maitsed - leib, rosin, korralik tubakas, puusüsi ja kimbuga ürdilikku olemust.

Mõnus talvine mõru amps.

Kuuse kodupruul Belgia blond

 

0,33L pudelis 7,3% alc

Pudel ilma etiketita. Pudel avaneb korraliku sutsakaga ja vahtu purskub nagu vahtkustutist. Päris kõikke klaasi valada ei õnnestu. Isegi suurel klaasil on piirid ees. Aga pudeli põhja jäigi just sademega jupp, niiet pole suur kahju. 

Vaht on tihe nagu svamm, kleepub kümne küünega klaasi külge ja on püsivuselt kaugelt pikem kui 7 minutit. Värvuselt hägune tume merevaik.

Lõhnas pisut karamellist linnasekommi, pisut sooja mõnusat pärmi, õige tibake alkoholi.

Suutunnetuselt üle keskmise tummine, ülipehme, siidjas õlijas. Kergelt hapukas ja kergelt mõrkjas. Mõnus hea pehme vesi mida pruulimisel on tarvitatud ja kandub suutunnetusse. Tundub, et kunagi õllesse lahustunud karbo on vedelikust välja eraldunud ja see tekitas pisukese purske - jook on tunnetuslikilt isegi alakarbos.

Maitselt mesi, pärnaõied, kukekomm, koorepumat.

Ülihästi ära peidetud alko. Sellest annab tunda vaid õhetus põsesarnadel peale poole klaasi manustamist. Väga mõnus belglane, mida kummutaks ohtlikult palju.

Labietis Irbenīns BA sour braggot

 

375ml pudelis 7,3% alc.

Pudeli avamisel tunda kerget lilleaasa, mis on vihmajärgselt märg ning happeline pinnas levitab magushaput pisut kutsuvat pisut eemale tõukavat aroomi.

Vahtu tekib vaid hetkeks. Pudel on nii täis villitud, et suudmest on vedeliku tase vaid 1mm all pool. Värvilt pilvine tume merevaik.

Lõhn sisaldab juba loomalikku hõngu. Märg peni, või jahtuda jõdnud higine hobuse selg. Kumab ka kerge kevadine mesi. Natuke karamelli. Kuigi lubatakse vaadilaagerdust, siis tamme kohalolu lõhnas ei ole ilmne. 

Suutunnetus hapu - peaaegu et lõualuid liigutama ajavalt hapu. Kergelt soolakas, vähese karboga ja mõnetiselt puiduligune (siin see ligutamm siis ongi). Kui hapu kuidagi kõrvale jätta, siis on võrdlemisi kerge see põhiolemus, aga hapu virutab siiski korralikult pedaali põhja.

Maitselt on magusaga tasakaalustamata barbariss-rabarber. Kuskil õige kaugel kajab ka mesi.

Vot pole mina souridega veel sõbraks saanud. Mõni on rohkem talutav, mõni kohe üldsegi mitte. Ise seda konkreetset jooki ostma ei tõtta, kuid stiilile omased punktid on siin võrdlemisi korralikult olemas. 

Maaritsa pruuliköök Tiina 49

 

0,33L pudelis teadmatankogus alkoholi

Pudeli avamisel käis tuntavalt kõva suss ja nõiaudu voolas läbi pudelisuu maha. Vahtu õnneks see udu ei sisaldanud. Alkoholist ploomikrõbeleiba olid sõõrmed täis küll.

Vahtu tekkis paari sõrme jagu ning vahupits purunes alles 6 minuti pärast. Pisike kirme servades jäi püsivalt joogile ka siis kui klaas sai juba tühjaks.

Lõhnalt leivane, ploomine, kerge värske hapendatud tubakas. Meeldiv pehme vee aroom tuleb ka kurgulaele.

Suutunnetuselt väga jäme ja tihe, mõru nii humalast kui ka tubakast. Või tegelikult - kahtlustan, et pruulmeister ajas segamini tubaka ja humala kotid. Omale pani piipu humalat ja jooki ainult tubakat. Täis tubakamõru on see, ja see on kummalisel moel nii meeldiv. Suu täitub paksu õlija kihiga ning mõru lainetab üles ja alla. Karbot on mõnusalt. Jook on küll magus, aga see tunnetuslik olemus ning eriti see kummaliselt mõjuv mõru annab tundmuse kui täiesti suhkruvabast joogist. Lisaks on kuskilg tulev tanniin mis esiti põsed ära kuivatab, ja siis sülje leemendama paneb. Alkot tegelikult ei tunne, kuid pakuksin pimesi 8+%.

Maitses on krõbe leib, ehk isegi kerge tuhakihiga tubakas, šokolaad ja kohv. Kuskil taustal ka must poolkuiv ploom.

Sellist maitsebuketti ootaks vähemalt viis aastat vaadivangistuses olnud joogilt. Pühaste BA ja hõbesildi seeriatega võistluse lõppu jõudes peab viiest ilmakaarest fotofinišit vaatama, ja ega siiski selgus majja jõua kes oli kus - kõik lähevad võidukana ülemisele pjedestaaliastmele.

Jaanus APA

 

0,33L pudelis 4,5% alkot.

Pudel avanes ilma igasuguse draamata ning ei reetnud mitte millegagi mis mind ees ootamas.

Valget ja suure mulliga tihedat vahtu tekib palju, ning püsib julge viis minutit ja peale sellegi. Lisaks kleepub see päris tugevalt klaasi seintele. Jook on kena ja klaar punakas oranžika varjundiga.

Lõhnas on kerge karge jahe troopika. Natu ka rosinasaia. Õige tibake karamelli ja koorepumatit. Ahjuküps õun käib ka siin asja juurde.

Suutunnetuselt korraliku, aga pehme karboga. Mõnusalt mõrkjas, nagu mõrušokolaad. Huvitav on jahutav vürtikus, nagu piparmünt.

Maitselt tunnen karamelli ja linnast.

Ülihea saunakas või suvine jahutusjook. Piisavalt lahja alkoga et saaks ka natu tihedamas tempos tarbida. Piisavalt mõru, et janu kustuks. Piisavalt maitset, et eristuda lihtsast veest või muust sellisest. Aga ei midagi ülearu. Täpselt nõndapalju, et oleks lihtsal mõnus ja hea.

Lehe Mägi eile saar must BA barleywine

 

0,33L pudelis 11% alkoholi

Pudeli avamisel voolas pudelist välja mõnus CO2 toss. Puhas nõiajook.

Vahtu tekkis 2-3 cm jagu, aga see jõudis enne lõunamaale minna kui mu kaamera pildi fookusesse sai.

Lõhnalt marjane, tummine, väga magus, puidune ja pisut ka tõrvane.

Suutunnetuselt tugeva karboga, väga tihe, mõrumagus, alkot on õige nõka tunda.

Maitselt leivane, tubakane, üleküpsenud pirn, ploomi suurune mitte väga kuiv rosin, must ploom.

Väga nauditav keelekaste. Ei käi kuskilt otsas jõuga peale, aga tema olemasolust toas on kindel märk maas.

Anderson’s Darknight Rum BA

0,33L pudelis 15,3% alc

Pudeli avamisel oli rõdul mõõõõõnus rosinatega  rummikoogi lõhn.

Vahtu ei teki.

Tea nüüd kinni võtta, kas on jook pisut liialt maha jahutatud või anna BB kuupäev (01.07.24) märku, et joogi parimad päevad on möödas? Igal juhul oodanuks mehist tugevat lõhna. Lõhnu on, aga nagu peroonilt just kaugeneva rongi pealt hüüdmas. Magus, suisa melassine ja rosinane. Pisut ka aniisine. Must leib ja värske vesi. HILISEM LISANDUS - soojenedes lõhnapilt muutus tuntavalt tugevamaks.

Suutunnetuselt jäme ja tihe kui masuut, mõrkjalt magus, tugevalt viskoosne. Vürtsine. Nata on ka tuhane ja puidutolmune. Alkohol ei murra, aga annab endast täitsa tundavalt märku.

Maitselt rumm, rosin, pisuke tubakas, niiske värske kõrbenud leib.

See jook karjub tugeva ahjukoodi ja kapsa järgi. Kõrval võiks olla ka mehine piip ja meeldiv seltskond, sest pudelitäiest võiks vabalt jätkuda kolmelegi. 

Põhjala Jätku leiba BA imperial porter

 

0,33L pudelis 12,5% alk

Pudeli avades oli tunda pisut meditsiinilist arstirohu magusat ja burbooni alkoholist lõhna.

Pisike millimeetrine vahukihike õnnestus siiski pildile saada. Aga ütleme nii, et vahtu pole.

Lõhnas karamellinnased, magus linnas, pisut kangemat alkoholi mis võiks kuuluda ju rukkiviskile, sest leiba on selles lõhnas kõige rohkem ja igast otsast. Sihukest leiba, mille lõhede servad ahjus kenasti kärssama läinud.

Suutunnetuselt tihe. Kohe nii, et õlijas ei sünni öelda. Tihe kui masuut. Magus, aga õnneks tasakaalustab pisuke mõru seda suurepäraselt. Kerge tubakas hõljub tagaplaanil. Seda jooki juues ei teki kuidagi muljet 12,5% joogi suhu sattumisest.

Maitsed. Jestas, nihukest meeldivat tormi poleks kohe kindlasti osanud oodata. Mõnus viski, leib, ürdid mida ootaks ehk pertusiini köhasiirupis - aniis, mandel, vanilje. 

Pidupäeva jook. Et kui veini joojad avavad mõne vahuveini tähtsündmusteks, siis õlleinime võiks suurte sündmuste tähistamiseks selle joogi ilma häbenemata lahti teha.

Otsi kõrvale hea tubakaga piip või sigar, istu maha ja naudi seda suurepärast meistritööd.