Karlovske Zlato

 

0,5 liitrises purgis 4,5% alkoholi

Jahutatud purk avaneb kerge sutsakaga. Ja ei midagi rohkemat mainimisväärset.

Vahtu tekib õige pisut, ning paari minutiga on klaasis vaid kirme. Samas kleepub see tugevalt klaasi seintele.

Jook on tumedama poolsem kuldne ja klaar. Lõhnas selged linnased ning pisuke viide humalatele. 

Suutunnetuselt tuntava karboga mis on pehme, aga rõhu poolelt üle keskmise. Jook on kerge, samas mitte vesine. Kui nii tohib väljenduda - kirgas mekk. Pisut on ka mõrusust, aga see

Maitselt on õige pisut humalate vaigusust, pisut linnaseid ja palju head karget vett.

Väga mõnus joogike mida saab tarvitada tehnilisena janu kustutamiseks, samas ka nautida klaari ja mõnusat pilsnerit.

Rolandi kodupruul Karu mõmin

 

0,33 liitrises pudelis 4,2% alkoholi.

Pudel avanes ilma draamadeta. Ehk õige pisut pärmist hõngu.

Vahtu tuli täitsa omajagu, kuid see kuhtus võrdlemisi kiirelt. Vaevu kolm minutit kattis see jooki.

Värvuselt üle keskmise intensiivsusega punakas ja kirgas. 

Lõhnat kergelt õunane-marjane, ehk isegi vaarikane. Kerge šokolaadise kõrvalnoodiga.

Suutunnetuselt taas alla keskmise mõru. Üle keskmise karbo. Keha võiks olla pisut rohkem, kuid siis kaoks kardetavasti ära see maitsete pisut õrnake bukett. 

Maitses on küll sordiini all, aga siiski täitsa vaarikas. Kerges šookolaadikastmes. 

Olemuselt on see kuidagi kergelt tarvitatav ja kerge maitsega mõnus suvetööde kõrvane. Ei ole liialt purjutav isegi päris mitme pudeli järel, ning on pisut erinev ka tavalistest masslaagritest. Kustutab janu ja selleks enamus õllesid ju tehaksegi.

Pean siinkohal aususe mõttes ära mainima, et jutu järgi on see jook meistri üks esimesi töösid. Sellise tulemuse peale julgustan kindlasti edasi katsetama. Häbenema ei pea miskit. Veel toon välja, et on vaevutud tegema väga meeleolukasning ka informatiivne etikett. Seda viimast ei tee paljud päris kogenudki joogimeistrid, aga võiksid ju.

Hobypruul Viiking

 

0,33ml pudelis 4,2% alc

Pudel sisises minu peale üpris kurjalt kui ma selle avasin. Klaasi mahtus vaid 250 ml pudelist.

Vaht on õrnal kreemika värviga, väga tihe, kleepub tugevalt seintele ning püsib üle keskmise 5 minutit. Jook on väga ilusa punakaspronks värviga ning väga ilus klaar.

Lõhnas on linnase ja õuna magusust. Kui nii võib end väljendada, siis on lõhn suisa kutsuvalt soe. Pikemalt nuhutades leian kurgu tagaseinas pisukese kriipiva mesimeloni lõhnajälge.

Suutunnetuselt tugevalt üle keskmise karboga. Pisut ”karvane ja mõru”, mis peaks vist viikingile kohane olema. Keha poolest keskmisest alla poole, aga vesine või lahja ei saa selle kohta öelda. Pole magus, isegi veinimaailma "poolkuiv" näikse sobivat ja pigem isegi kuivema poolsesse otsa. 

Maitsed suus väga pidu ei pane. Karamelline magusa maitse ilma magusata. Pisuke tuhk ja kõrbenud leivakoorik ilmub tükk maad hiljem järelmaitsesse.

Puhas töine jook - kuumal suvepäeval hea mõrkjas janukustutaja. Või ka saunas. Kangus ju lubab suisa mitu pudeöit kuugata ilma et pea sest sumisema lööks. Minu isikliku eelistuse järgi võiks vaid karbot nõksa vähem olla, siis oleks kohe päris mõnus. 

Hobypruul Tulnukas

 

0,33 liitrises pudelis 5,7% alkoholi

Avanes vaevumärgatava sutsuga, karbot võiks siis eeldada alla keskmise. Avanedes pihkus puuviljast ja šokolaadist lõhna.

Värv on pruunika tooniga tökatmust ja laserkaardikepiga seda jooki läbi ei valgusta. Vaht on pisikese mulliga, tihe ja püsig väga kaua. Kleepub tugeval veel ka klaasi seintele.

Lõhnas on troopiline puuviljasus, kerge suhkrukaramell, nisuka pehmus mis polegi banaanine. Ja koorevenise ”kiisukommi” on ka lõhnas. 

Suutunnetus on pehme ja kergema otsa kehaga. Röstlinnase mõrkjas tunne sekundeerib linnaste mõrkjusele. Karbot on tõesti alla keskmise, mus minule vägagi passib.

Maitsed on puuviljased, õige pisut banaanine, väga kerge tubaka mekk ja kõrbenud leivakoorik.

BB kuupäev on küll paari kuuga üle, aga jook on igati mõnus rüübe ja tüpaažilt väga minu taldrikutäis. Keha võiks olla pisut toekam, aga tegelikult kärab see ka sedasi vägagi heasti.

BirraFlea Federico II extra

 

0,33 liitrises reljeftrükiga pudelis kroonkorgi all 6,6% alkot

Pudeli avades väljus pudelisuust mõnus CO2 tossujoru, päris nagu oleks nõiajook

Vahtu tekib päris palju, kuid pudelitäis mahub ühe valanguga 0,5L klaasi. Vaht on jämedamapoolsema mulliga, püsib väga kaua.

Jook on hägus tumeda merevaiguoraanži karva millel kergem pruunikas helk juures.

Lõhnas on kerge magustsitruseline hõng - mandariini/klementiini laadne. Pisut suitsusust, pisut kukekommi, pisut ka koorevenist.

Suutunnetuselt keskmise+ karboga. Humal haukab suulage kuni mandliteni, aga olgem ausad - see pole puremine vaid kerge näkitsus. Veeprofiil on täitsa keskmine, ei pehme ega kare.

Maitses taas tsitrused ja humal oma lillelisuse ja vaigususega.

BirraFlea Anais

0,33 liitrises reljeftrükiga pudelis kroonkorgi all 6,4% alkot

Pudel avanes ilma igasuguse draamata.

Vahtu on väga palju, see on tugev ja püsib väga kaua. Jook on hägus merevaigu tumeoraanž millel juba pruunikas toon küljes.

Lõhnas tuntav keskmine suitsusus, viited pehmele veele ja linnase ning karameli magusale.

Suutunnetuselt alla keskmise karboga, väga pehme, puidune hõng, nagu oleks ehtsas röstitud vaadis hoitud. Lõpunoodina hiilib kurgulae tagaossa pehme ja mõnus mõrusus. Jook ei ole kuiv, kuid üldsegi mitte magus. Olemasolev magusus toetab kogu muud maitsepilti.

Maitsed on päris kokku laagerdunud ja üksteisest päris keeruline lahti kiskuda. Üldmulje on väga mõnus. Suits on ehk see mis teistest kõikse enam hüüab, aga seda pole üldse liiga palju.

BirraFlea Violante

 

0,33 liitrises reljeftrükiga pudelis kroonkorgi all 8,0% alkot

Pudel avaneb draamata. Vahtu praktiliselt pole ja seegi mis on kaob sekunditega.

Jook on hägus, tumekollane. 

Lõhnas kommimagus, pärmis tulenevat tumedat ja rasket lillelisust. 

Suutunnetuselt pehme, keskmise karboga, väga kergelt tunnetatava humalavürtsiga.

Maitselt kommine, hämmastavalt ka kerge nisubanaan? 

Hobypruul Madu

 

0,33 liitrises pudelis 4,9% alkot

Pudeli avamisel pihkus tuntavalt pärmi lõhna. Klaasi sattus isegi väga hellalt valades ainult poole pudeli jagu jooki ja vahtu tekkis väga palju.

Jook on klaar tumekuldne. Vahtu tekib väga palju, see on peene mulliga ja tihe kui kõvaks klopitud munavalge.

Lõhnas lihtsad linnasenoodid ning pisut magusust. Ehk natuke isegi pisut nisule viitavat banaani.

Suutunnetuselt väga pehme, alla keskmise karbo, nisukale iseloomulik pehmus. Mingil hetkel paitab kurgulage isegi kerge humalavürtsikus, aga seda väga kergelt. Madal ja pehme mõrusus paneb suus süljenäärmed tööle.

Maitsed on lihtsad, väga kerge banaan, väga pisut linnase magusust, kuskil nurgas ka karameliseerunud kukekomm.

Tegelikult mõnus tööjook. On ta tulnud siia ilms ju janu kustutama ja saab sellega kenasti hakkama. Tekitades veelgi rohkem isu juua - turunduslik võte. 

The Hancock beer brewing Old Gambrinus Beer dark

 

0,33 liitrises pudelis 9,5% alkoholi

Pudeli avanemisel kõrvalnähte ega tundeid ei täheldatud.

Värvuselt kergelt punaka varjundiga tumepruun. Vahtu tekib vähe ja see kaob sekunditega.

Lõhn kommi- ja linnasemagus tuntava karamellise noodiga.

Suutunnetuselt üle keskmise teravama karboga, magus, alko kogusega ebakõlas olev tihedus - ei saa öelda ju et vesine, aga nii alko kui maguses paneks mõtlema oluliselt viskoossema ja tihedama suutäie peale. Alkot ei tunne sellises koguses nagu etiketile kirja on pandud.

Maitselt väga hea kodukootud linnasekali. Linnased, karameliseerunud suhkur. 

Hmmm, kui seda alkot nii palju kirja poleks pandud jook tõesti kui kalja. Kas see hommiku tundmusi mõjutab? Näeme hommikul.

Royal blanche

 

0,5 liitrises purgis 4,6% alkoholi ja 200kcal

Purk avaneb tavapärase klõpsuga ja ilma igasuguse muu tseremoniaalse trikita.

Vaht on pisikese mulliga ja püsib väga kaua, minutit 8 kannatasin nagu kass palava purdutaldriku ümber ja siis hakkas tehniliselt aeg otsa saama - asusin mekkima.

Lõhn on kergelt vürtsine, pärmine, magusaldane, tehismangolik ja kergelt üleküpsenud banaani atsetooni laadne. 

Suutunnetuselt pehme, alla keskmise karboga ja ohtlikult kergelt libisev.

Maitses tuhksuhkruga mango ja banaan.

Massnisuka kohta tegelikult päris joodav tehislik tehniline vedelik. Tsitrust on pakendil küll mainitud, aga juu on mu maitsemeel selles osas täna täitsa tundetu.

Hobypruul Libahunt

 

0,33liitrises pudelis 4,5% alc

Pudeli avades käis koralik susakas. Korki käest päris ära ei lennutanud, aga surve oli ikka korralik. Pudelit ka korraga klaasi valada ei õnnestunud, 50 ml jäi täitsa topendamiseks. Tunda on ka pärmi lõhna.

Vaht hõre ja suure mulliga ning kestab kolm pool minutit. Kergelt hägus kirgas merevaigukollane tumedamaks minevas otsas. 

Lõhnas magus linnas, ehk isegi meelaadset miskit, või on see pärnaõis? Lõhnas ka magusad kommid, merekivikesed ja koorevenis. Kuskil lõhnatunde tagumises otsas on mingi imelik ”tühikoht”, nagu nuusutaks mahlast vesist kurki. 

Suutunnetuselt, hmm nagu pehme ja kore korraga. Esimene tunne et pehme vesi, ja siis tuleb kuidagi kuskilt üle keskmine karbo, karedus ja vist isegi kriidisus/lubjasus. Hämmastav kombo. Jook pole kuiv, aga päris lätimagusat siit ei leia.

Maitsed - kuriraske on neid kirjeldada. Pisut linnast, pisut värsket kurki, pisut humalat, pisut killustikku. Kõik on kokku ja ümaraks ühtlustunud.

Vot et kui see jook planeeritigi selliseks, siis on lihtsalt üks küsimuse märk. Aga arvatavasti olid siin pisut abiks teadmatud ja kontrollimatud jõud.

Hobypruul Zombie

 0,33 liitrises pudelis 4,9% alc

Pudel avanes tavapärase sutsuga, ning kohe järgnes ka humalane ja tsitruseline sõõm lõhnu.

Vahtu on palju, see on küll suure mulliga ja hõreda võitu, kuid kestab julge 5 minutit. Jook on kerge hägususega, intensiivne õlgkollane mis juba kerget merevaigu tooni saamas.

Lõhnas on esiti linnaseid ja ka tsitrust (laim). Siis tuleb pisut kuusevõrseid ka kusagilt. 

Suutunnetuselt pehme jook. Kergelt soolakas. Hapukas aga mitte happeline. Päris kergemas otsas joodavuselt ja kehakuselt. Pigem kuivemas otsas olev jook.

Maitses on tuntav, aga siiski kerge laim, õige pisut linnaseid.

Kui protsenti alla tuua kuhugi kolme kanti, siis oleks tegu ehk päris arvestatava kuuma ilma janu kustutajaga. Praegune variant saab kustutamisega küll kenasti hakkama, aga suurema janu korral hakkab pigem kustutama janulistnkui janu.

Hobypruul Tsitrus

 

0,33 liitrises pudelis 5,3% alkoholi

Pudel avaneb pisikese susinaga. Õige pisut on tunda tsitruselist hõngu ja siis pärmist lõhna.

Värvilt keskmise intensiivsusega hägusalt helekollane beežika varjuga. Vaht on lopsaka mulliga, kuid enamus sellest kaob paari minuti jooksul. Samas viimane õhuke vahupits on ka 8 minuti pärast veel jooki katmas.

Lõhnas pehme greibilik tsitrus. Jogurtilik piimapehmus ja ehk kooreveniselikus. Natuke ka humala esterlikku teravust. Pisut ka kuskil kauguses ka pärmi.

Suutunnetuselt hea pehme vesi, pehme olemus, humalast kergelt vürtsikas. Kentsakalt ka kerge soolakus. Pigem kergemas otsas olev jook. 

Maitselt palju kokkusulanud maitseid. Jätkuvad lõhnas tuntud greibi/veriapelsini tsitrus, piimalikud nüansid, ja tubatuhakatolmune kuivhumaldus. 

Täitsa pull jook. Ebatavaline, küsimusi tekitav. Vististi mitte kõikse neipalikum neipa, aga jääb kindlasti eripäraselt meelde. 

Kabli kuubik Õuna vanilje mõdu

 

0,33 liitrises pudelis 17% alkoholi.

Avamisel ei juhtunud mitte midagi peale kroonkorgi eemaldumise.

Värvuselt oraanžika tooniga merevaik. Vahtu pole. Lõhnu ei pihku.

Lõhnas on liköörilik magusus, calvadoslik õun ja plombiirlik vanilje. Mesine hapukas mõrkjus. Vananaistesuvine soojus.

Suutunnetuselt õunahapu, suisa pihlaka kibehapu. Aga mitte üleliia. Viskoosus on täitsa kõvasti üle keskmise. Pisuke jääkmagusus püüab tasakaalustada seda hapumat poolt ja saab sellega isegi peaaegu hakkama. Alko oma kangusega märku ei anna.

Maitses tugev konsentreeritud õun koos seemnetega, pisut pihlakat, tibakeseke vaadivaniljet.

Äärmiselt meeldiv dessertveini klassi kuuluv jook. Äärmiselt luksuslik ja pidulik õhtu lõpetaja kas iseseisvana või mõne maitseks suupiste kõrvale.

Kabli kuubik Pihlaka mõdu

 

0,3 liitrises pudelis 9,5% alc

Pudeli avamisel korralik vahupidu. Ja tubli annus pihlaka lõhna.

Värvuselt keskmise intensiivsusega kahkjalt õlgkollane. Klaasi valades tekkiv vaht on loetud sekunditega kadunud.

Lõhnas tugevalt pihlakane, isegi pisut tolmuselt pihlakane. Taustal ka pisut mett ja natuke alkoholi vürtsikat torget. 

Suutunnetuselt üle keskmise karboga, pisut vürtsikalt suulage kõditav. Pihlakalt ootaks mingit mõrudat, kuid paistab, et need marjad on külmavõetult oma kibemõruda tundumse ära kaotanud ning see on väga meeldiv.

Tugevat pihlakat on tunda. Kohe tuleb meelde noorusaeg ja pihlakapuhkpüss. Ja pihlakamoos. Ja eriti pihlakamesi, kuigi mee maitset väga tunda ei ole, on ta taustal täitsa olemas. Aga siiski ainult taustal. Mingi apteegi rohusegulõhnaline maitse kajab päris tuntavalt.

Väga mõnus rüübe. Õige pisut jahutatuna 16 kraadini saaks sihukesest joogist väga mõnusa piduliku pärlveini (karbo ei ulatu veel vahuveini tasemeni) asenduse. 

Kabli kuubik Vaarika mõdu

 

0,33 pudelis 13% alkot

Etiketita pudel. Väheldane infokild kroonkorgile kirjutatud. Pudeli avamisel käis pisuke sutsakas gaasi, niiet eeldan karboniseeritud jooki.

Jook on kenasti klaar ja värviintensiivsuselt kahvaturoosa.

Lõhnas on tunda mõrkjat mett ja sõstrast vaarikat. Kusagilt nuka tagant ka märjalt niidetud (sidrun?)heina. Natuke hõõguvat vürtsikust ja soojust.

Suutunnetuselt peaaegu kuivaks käärinud. Sisuliselt rahulik - juu siis avamisel tekkinud suts on lahustunud CO2 mis sooja käes joogist välja tulnud. Või on jook pudelisse pandud värskelt peale käärimist ning joogil pole olnud jäetud aega gaasist vabaneda laagerdamise ajal? Jook on harjumatult mõrkjas. Pisut on ka tunda alkoholisust mis pikema laagerdusega suuremas nõus oleks ehk pehmemaks vajunud. 

Maitsed on lõhna jätk. Väga kerge vaarikas, sidrunhein ja kerge kare mesi.

Tegu vägagi joodava mõduga. Isiklikult paneks sutsu rohkem vaarikat ja laseks suures nõus rohkem laagerduda. Äkki ka pisut-pisut magusam. Aga ka selliselt mõnusalt tarvitatav. 

Chief Alcoholista kodupruul Peko pauk

 

0,5 liitrises pudelis 4,2% alkoholi.

Pudeli avamisel ei mingit draamat. 

Vahtu pole ka mitte kübetki. Jook on tugevalt hägune, samas hõljumit ei esine.

Lõhnas kerge metsiku pärmi hõngu laadne meenutus ja kerge tsitrus mis võib isegi puhas laim olla.

Suutunnetus soolane, korralikult karboniseerunud, pehme. 

Maitselt soolakaramell kerge hapukusega. Viskab isegi soolakurgi laadse tunde. Või kunagi ammu mekitud juustu blaand lahjendatud versioonina. Millalgi pakuti viina kõrvaseks hapukurki meega, siin on efekt ja maitseolemus päris sarnane - intrigeerivalt mõnus. 

Põnev ja maitsekontrasti rohke rüübe.

Kaljas Hoppet Abruka saare näkineid

 

0,33L pudelis 5,4% alkot.

Tegu on laeva Kaljas Hoppet meeskonnale ja külalistele mõeldud eripruulsiidriga. Me ju kõik teame, et kui on siider, siis on õun? Õun ja ainult õun!

Pudeli avamisel mingit muud draamat pold kui vaid see, et pudelist väljus vonkleva sabana CO2 sinakasvalge tossuvine. Kui kahju et see pildile ei jäänud.

Värvuselt kahkjaskuldne mis kipub juba merevaigust tooni leidma. Vahtu joogil pole.

Õunasorte lõhnast väga ei julge öelda. Aga tundub selline, et tahaks kohe hambad sisse lüüa. Kuldrenet, pisut sibulõuna, ja midagi veel sihukest mahlast ja kõva, nt sügisjoonik ja talvenauding. Ja õige pisut on lõhnas ka seda va laudaromantikat. No kuis siis üks naturaalne siider ilma saab? Või saab?

Suutunnetuselt pehme aga üle keskmise karboga. Kerge kibe-mõru noot, vist õunaseemnetest? Kuiv.

Maitses mõnusad mahlased õunad. Pisut pihlakane. Äkki on purustajasse eksinud ka mõni üksik paradiisiõun? Sest tunda on mõnusat taniini kuivust, aga äkki tuleb ka see seemnetest ja südametest.

Väga mõnus, kergelt libisev ja karastav siider. 

Ichnusa non filtrata

 

50cl pudelis 5% alk

Avanes rahulikult, lõhnu pole.

Nuusutades - LÕHNU pole, või noh, kuskil miski lõhna moodi moodustis ju on, aga ei saa aru mis.

Suutunnetus kergelt karboniseeritud pisut karameli magus ja kerge mõruvesi.

Maitselt - maitset pole?

Mis asi see nüüd siis on? Ebaõlu kehastus. Isegi Saku hele on selle kõrval maitseküllane hõrgutis.

Raffo Lavorasione Grezza

 

45cl pudelis 4,8% vol alk

Avanes ilma draamata, lõhnu avades ei ilmenud.

Välimuselt kergelt hägus, lõhnab nisuka ja banaani järgi 

Suutunnetuselt kergemapoolne, üle keskmise karboga. Pehme ja mahe.

Maitses tuntav banaan ja nisu.

Kerge nisukook, mis ilmselt peaks janu kustutama. Seda ta vist teeb ka, aga ei üllata maitseküllusega kopika eestki.

Perla Miodowa

 

0,5L pudelis 5,4% abv

Pudeli avamisel mõnusat karbonisatsiooni lubav sutsakas ja pisuke mee aroom.

Vahtu tekib täitsa paras jagu ja see on tihe ning püsib ka kaua.

Lõhn on kergelt suitsune ning üllataval kombel ”voblane”? 

Suutunnetuselt väga mõnus ja pehme siid. 

Maitses on väga mõnus mesi, pisut vaha ja taruvaikugi. Justkui kauge meenutus banaanist tekitab lisamõtte - kas on väga kelm pärm leitud, või on ehk joogi valmistamisel kasutatud ka pisut linnastatud nisu?

Isand Sundja Brettiga Belgia kloostriõlu

 

0,33L pudelis ca 6% abv.

Etikett olemas minimaalse vajaliku infoga. Pudeli avanemise peale rõõmustas jook nii ülevoolavalt, et jälle olin rõõmus kogemustest ja teadmistest, et jooki tuleb votokrahvida ja avada rõdul. Lõhnu avamise järgselt koheselt tunda polnud.

Vaht on võrdlemisi tihe ning võrdlemisi väikese mulliga. Püsib rahuldavalt pea neli minutit. Jook on pilviselt pruunikaks minev oraanž.

Lõhnas on tunda brettanomyces pärmi iseloomulikku magushapukust. Pisut marjasust (üleküpsevad maasikad) ja pisut ka magusat linnast.

Suutunnetuselt soe, kurgu tagaosa soojendav ja kriipiv hapu mis ei ole liiga intensiivne, natikese ülekarbot nõka alla keskmise kehaga jook. Kusagilt on ka tsitruselist mõrusust ja joogi iseloom tunnetsega nagu pehme rabavesi.

Maitses on samuti tunda seda kerget maasika teema jätku. 

Kuigi ma pole brettidega just kõikse rohkem sina peal, siis see jook jätab huvitava ja sümpaatse mulje. Õige pisut peab jälgima, et põrandat või lauda ei uputaks. Kui seda maasikat pisut värskemaks ja võimsamaks saaks, siis see brett ununeks päris ära kohe. 

Maaritsa pruuliköök Scottish ale

 

0,33 liitrises pudelis 7,0% alc.

Pudel avanes ootuspärase sutsakaga. Pudeli avamisel tuli korraks röstlinnaste ja pärmi lõhna.

Jõulune etiketikujundus.

Joogi värvus on kerge punakas-oranži varjundiga sügavpruun. Vaht kreemjas beež. Vahtu on täitsa paras jagu, ning püsivust kaugelt enam kui seitse minutit. 

Lõhnas on tunda magusat karamelli ja mõnusat puhast vett. Pisut jõululist ürdi segu ja mitte liialt kuivanud rosinat.

Suutunnetus on üle keskmise karboga, tiheda olemise ja tugevalt röstimõru. Kuigi on jääksuhkruid vististi päris hulga, siis magusana see jook kohe üldse ei mõju.

Maitsed - leib, rosin, korralik tubakas, puusüsi ja kimbuga ürdilikku olemust.

Mõnus talvine mõru amps.

Kuuse kodupruul Belgia blond

 

0,33L pudelis 7,3% alc

Pudel ilma etiketita. Pudel avaneb korraliku sutsakaga ja vahtu purskub nagu vahtkustutist. Päris kõikke klaasi valada ei õnnestu. Isegi suurel klaasil on piirid ees. Aga pudeli põhja jäigi just sademega jupp, niiet pole suur kahju. 

Vaht on tihe nagu svamm, kleepub kümne küünega klaasi külge ja on püsivuselt kaugelt pikem kui 7 minutit. Värvuselt hägune tume merevaik.

Lõhnas pisut karamellist linnasekommi, pisut sooja mõnusat pärmi, õige tibake alkoholi.

Suutunnetuselt üle keskmise tummine, ülipehme, siidjas õlijas. Kergelt hapukas ja kergelt mõrkjas. Mõnus hea pehme vesi mida pruulimisel on tarvitatud ja kandub suutunnetusse. Tundub, et kunagi õllesse lahustunud karbo on vedelikust välja eraldunud ja see tekitas pisukese purske - jook on tunnetuslikilt isegi alakarbos.

Maitselt mesi, pärnaõied, kukekomm, koorepumat.

Ülihästi ära peidetud alko. Sellest annab tunda vaid õhetus põsesarnadel peale poole klaasi manustamist. Väga mõnus belglane, mida kummutaks ohtlikult palju.

Labietis Irbenīns BA sour braggot

 

375ml pudelis 7,3% alc.

Pudeli avamisel tunda kerget lilleaasa, mis on vihmajärgselt märg ning happeline pinnas levitab magushaput pisut kutsuvat pisut eemale tõukavat aroomi.

Vahtu tekib vaid hetkeks. Pudel on nii täis villitud, et suudmest on vedeliku tase vaid 1mm all pool. Värvilt pilvine tume merevaik.

Lõhn sisaldab juba loomalikku hõngu. Märg peni, või jahtuda jõdnud higine hobuse selg. Kumab ka kerge kevadine mesi. Natuke karamelli. Kuigi lubatakse vaadilaagerdust, siis tamme kohalolu lõhnas ei ole ilmne. 

Suutunnetus hapu - peaaegu et lõualuid liigutama ajavalt hapu. Kergelt soolakas, vähese karboga ja mõnetiselt puiduligune (siin see ligutamm siis ongi). Kui hapu kuidagi kõrvale jätta, siis on võrdlemisi kerge see põhiolemus, aga hapu virutab siiski korralikult pedaali põhja.

Maitselt on magusaga tasakaalustamata barbariss-rabarber. Kuskil õige kaugel kajab ka mesi.

Vot pole mina souridega veel sõbraks saanud. Mõni on rohkem talutav, mõni kohe üldsegi mitte. Ise seda konkreetset jooki ostma ei tõtta, kuid stiilile omased punktid on siin võrdlemisi korralikult olemas. 

Maaritsa pruuliköök Tiina 49

 

0,33L pudelis teadmatankogus alkoholi

Pudeli avamisel käis tuntavalt kõva suss ja nõiaudu voolas läbi pudelisuu maha. Vahtu õnneks see udu ei sisaldanud. Alkoholist ploomikrõbeleiba olid sõõrmed täis küll.

Vahtu tekkis paari sõrme jagu ning vahupits purunes alles 6 minuti pärast. Pisike kirme servades jäi püsivalt joogile ka siis kui klaas sai juba tühjaks.

Lõhnalt leivane, ploomine, kerge värske hapendatud tubakas. Meeldiv pehme vee aroom tuleb ka kurgulaele.

Suutunnetuselt väga jäme ja tihe, mõru nii humalast kui ka tubakast. Või tegelikult - kahtlustan, et pruulmeister ajas segamini tubaka ja humala kotid. Omale pani piipu humalat ja jooki ainult tubakat. Täis tubakamõru on see, ja see on kummalisel moel nii meeldiv. Suu täitub paksu õlija kihiga ning mõru lainetab üles ja alla. Karbot on mõnusalt. Jook on küll magus, aga see tunnetuslik olemus ning eriti see kummaliselt mõjuv mõru annab tundmuse kui täiesti suhkruvabast joogist. Lisaks on kuskilg tulev tanniin mis esiti põsed ära kuivatab, ja siis sülje leemendama paneb. Alkot tegelikult ei tunne, kuid pakuksin pimesi 8+%.

Maitses on krõbe leib, ehk isegi kerge tuhakihiga tubakas, šokolaad ja kohv. Kuskil taustal ka must poolkuiv ploom.

Sellist maitsebuketti ootaks vähemalt viis aastat vaadivangistuses olnud joogilt. Pühaste BA ja hõbesildi seeriatega võistluse lõppu jõudes peab viiest ilmakaarest fotofinišit vaatama, ja ega siiski selgus majja jõua kes oli kus - kõik lähevad võidukana ülemisele pjedestaaliastmele.

Jaanus APA

 

0,33L pudelis 4,5% alkot.

Pudel avanes ilma igasuguse draamata ning ei reetnud mitte millegagi mis mind ees ootamas.

Valget ja suure mulliga tihedat vahtu tekib palju, ning püsib julge viis minutit ja peale sellegi. Lisaks kleepub see päris tugevalt klaasi seintele. Jook on kena ja klaar punakas oranžika varjundiga.

Lõhnas on kerge karge jahe troopika. Natu ka rosinasaia. Õige tibake karamelli ja koorepumatit. Ahjuküps õun käib ka siin asja juurde.

Suutunnetuselt korraliku, aga pehme karboga. Mõnusalt mõrkjas, nagu mõrušokolaad. Huvitav on jahutav vürtikus, nagu piparmünt.

Maitselt tunnen karamelli ja linnast.

Ülihea saunakas või suvine jahutusjook. Piisavalt lahja alkoga et saaks ka natu tihedamas tempos tarbida. Piisavalt mõru, et janu kustuks. Piisavalt maitset, et eristuda lihtsast veest või muust sellisest. Aga ei midagi ülearu. Täpselt nõndapalju, et oleks lihtsal mõnus ja hea.

Lehe Mägi eile saar must BA barleywine

 

0,33L pudelis 11% alkoholi

Pudeli avamisel voolas pudelist välja mõnus CO2 toss. Puhas nõiajook.

Vahtu tekkis 2-3 cm jagu, aga see jõudis enne lõunamaale minna kui mu kaamera pildi fookusesse sai.

Lõhnalt marjane, tummine, väga magus, puidune ja pisut ka tõrvane.

Suutunnetuselt tugeva karboga, väga tihe, mõrumagus, alkot on õige nõka tunda.

Maitselt leivane, tubakane, üleküpsenud pirn, ploomi suurune mitte väga kuiv rosin, must ploom.

Väga nauditav keelekaste. Ei käi kuskilt otsas jõuga peale, aga tema olemasolust toas on kindel märk maas.

Anderson’s Darknight Rum BA

0,33L pudelis 15,3% alc

Pudeli avamisel oli rõdul mõõõõõnus rosinatega  rummikoogi lõhn.

Vahtu ei teki.

Tea nüüd kinni võtta, kas on jook pisut liialt maha jahutatud või anna BB kuupäev (01.07.24) märku, et joogi parimad päevad on möödas? Igal juhul oodanuks mehist tugevat lõhna. Lõhnu on, aga nagu peroonilt just kaugeneva rongi pealt hüüdmas. Magus, suisa melassine ja rosinane. Pisut ka aniisine. Must leib ja värske vesi. HILISEM LISANDUS - soojenedes lõhnapilt muutus tuntavalt tugevamaks.

Suutunnetuselt jäme ja tihe kui masuut, mõrkjalt magus, tugevalt viskoosne. Vürtsine. Nata on ka tuhane ja puidutolmune. Alkohol ei murra, aga annab endast täitsa tundavalt märku.

Maitselt rumm, rosin, pisuke tubakas, niiske värske kõrbenud leib.

See jook karjub tugeva ahjukoodi ja kapsa järgi. Kõrval võiks olla ka mehine piip ja meeldiv seltskond, sest pudelitäiest võiks vabalt jätkuda kolmelegi. 

Põhjala Jätku leiba BA imperial porter

 

0,33L pudelis 12,5% alk

Pudeli avades oli tunda pisut meditsiinilist arstirohu magusat ja burbooni alkoholist lõhna.

Pisike millimeetrine vahukihike õnnestus siiski pildile saada. Aga ütleme nii, et vahtu pole.

Lõhnas karamellinnased, magus linnas, pisut kangemat alkoholi mis võiks kuuluda ju rukkiviskile, sest leiba on selles lõhnas kõige rohkem ja igast otsast. Sihukest leiba, mille lõhede servad ahjus kenasti kärssama läinud.

Suutunnetuselt tihe. Kohe nii, et õlijas ei sünni öelda. Tihe kui masuut. Magus, aga õnneks tasakaalustab pisuke mõru seda suurepäraselt. Kerge tubakas hõljub tagaplaanil. Seda jooki juues ei teki kuidagi muljet 12,5% joogi suhu sattumisest.

Maitsed. Jestas, nihukest meeldivat tormi poleks kohe kindlasti osanud oodata. Mõnus viski, leib, ürdid mida ootaks ehk pertusiini köhasiirupis - aniis, mandel, vanilje. 

Pidupäeva jook. Et kui veini joojad avavad mõne vahuveini tähtsündmusteks, siis õlleinime võiks suurte sündmuste tähistamiseks selle joogi ilma häbenemata lahti teha.

Otsi kõrvale hea tubakaga piip või sigar, istu maha ja naudi seda suurepärast meistritööd.