Bier factory
Le Happy
Swiss pale ale
Juba pudeli avamisel on kogu ümbrus lillelise ja õitsva männi lõhna täis.
Vahtu jagub täpselt nii palju, et poole liitrine klaas saab kuhjaga täis. Suht tiheda mulliga vaht püsib viis minutit ja tasapisi kõhisedes jätab joogile siiski mingi mullipilvetekikese peale. CO2 eraldub veel väga pikka aega ühtlaste peenikeste mullidena läbi kogu vedelikumassi, meenutades juba mõnd kallist šampat.
Värvus on sügav ja klaar merevaiguoraanž.
Suutunnetus on ehk pisut kergem, samas siidine ja rikkalikult avar.
Maitses on tunda esiteks pehmet humala kihva. Näksib suulage ja näksib kurku. Pisut pureb ka keelt. Aga mitte üldse valusalt. Ehk umbes nagu karjakoer näksab lambaid säästvalt neid koibadest. Andmaks märku, et mine nüüd!
Koos humalaga on kohe ka tunda belglaslikku karamelli magusust. Üldse jääb pisut selline tunne, et oleks nagu see oleks belgia dubbel millel on õllemeister lubanud omale humalatega hullata, ja siis dry hopp veel kõigele lisaks peale.
Humala värske ja vürtsine õhetus rallitab mööda suud ja nina väga mõnusalt pikka aega.
Ühe sõnaga röögiks Tölpa ja Mõhu kombel korraga ühest suust: VEEEEEEEEL! Kohe mitu kasti peaks igal mahlast IPAt nautival mehel seda kraami tagavaraks olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar