La Trappe jookidest lühidalt

Istusin maha ja testisin La Trappe jooke ning võrdlesin lõpeks ka enda tehtud braggotiga Pelglik Belglane.

La Trappe jookidest lühidalt:

Blond: kuigi ju kangust täis (6,5%) on suutunnetus suht kerge ja isegi lahja? Maitseid jagub, kuid pisuke vesisus paneb mõtisklema. Justkui hea "spordiõlu" või "saunaõlu", aga selleks tarbeks ehk siiski liiga kange.

Dubble: värvilt kohe meeldivalt tume. Ja MAAAAAGUS. Samas saan siiski nentida, et tunnetus on Blondi sarnaselt kergema poolne kuigi mitte enam nii vesine. Volte on ju tervelt seitse, aga seda pole grammikestki tunda.

Triple: see on täitsa minu masti jook. Parajalt tummine ja siiski mitte liiga magus. Kahekse voldi juures tundub see vägagi mõnus ja nauditav kombo.

Quadrupel: siin on nii magusust kui ka tummisust. Nende nelja võrdluses ehk isegi kuidagi liiga. 10% õlle kohta, no ei, seda tunda justkui polegi. Lihtsalt jääb tunne, et miskit on palju.

Braggot "Pelglik Belglane": tegelikult kohe palju tummisem kui isegi quadrupel. Isegi nii palju, et viimanegi on peaaegu kergkaalase klassi tagandatud, varasematest rääkimata. Samas pole üldse liigmagus. Kui miskit häirib, siis ehk mõte 12,6 voldist mida suus tegelikult tunda polegi. Lõpptiheduseks jäi enne pudeldamist 0.998 (g/mm3), ehk päris tuhk-kuiv — kuigi suu tunneb kohe hulga magusust. Eks aju trikitab mee lõhna peale — peab ju selle lõhna taga miskit magusat olema.