Saxonne
Vahtu tuleb pudeli avades kergelt üle pudelisuu. Ja klaasi valamisel on vahtu kaugelt üle poole klaasi. Aga kaob see vahukene kiiremalt kui minutiga "tulin-olin-läksin".
Piimjalt hägune. Lõhnalt mõnus värske abrikoos. Ehk kusagilt kaugelt lendleb kerget männivaigu hõngu.
Keskmise kehaga "hapuõlu". Nagu nätsutaks toorest abrikoosi kivi. Või ehk isegi nii nagu mõni vähese suhkruga leebem ebaküdooniasukaad. Samas karbot oodanuks selle vahu peale päris hulga, aga ei. CO2 on üliõhuke.
Maitse keerleb mõnda ega suus ringi, oluliselt ei muutu. Kerge vürtsine õhetus on küll siiski suus täitsa mõnda aega.
Kui kellelegi kätte juhtub, ava jahutatult - siis ei pane plehku ja on mõnusalt hapu karastav suvejook.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar