5,5% 0,3L purgis
Hõredamapoolset vahtu tuleb palju ja vahumüts on joogi peal rahulikult paar minutit või pisut enamgi.
Lõhnas on palju värsket humalat. Meenutab sellist happelist ja mahlast kevadist kuusevõrset ning suvist noort ning värsket hapuoblikat. Päris mitme minuti pärast, kui vahumüts taandunud, tekivad lõhna ka magususele viitavad komponendid - kerge karamel ja virde enese odramagusus.
Suutunnetus on ülipehme ja siidine. Nagu ”vahukommine musu”. Samas pole jook üldse mitte magus. Karbo on ülimalt mõnusalt tagasihoidlik. Ja kui jooki nüüd viis sekundig suus hoida, siis ilmuvad kõik need humala vaigusused ja õlisused kerge mõrkja löögiga - ei pigem sellise ”ma olen tegelikult siiski siin olemas!” nügimisega. Kahtlustan siin aga seda, et olin selle purgi poole aasta eest saanud ning maitsmisi ootavate jookide riiulile unustanud. Ajapikku aga humala teravus pisut lahtub. Igal juhul on tuletis minu maitsemeelele igati paslik ja mõnus.
Kogu see õrn humalasus jääb aga kuidagi kuhugi kipitama. Umbes nagu pärast piparmündidražee nosimist on seda õhkamist veel tükk maad hiljem tunda, on selle õllega just see tõrva ja vaigu hõng veel mitu minutit hiljem õhkamas. Ja ei tee seda üldse mitte ”rusikaga lauale” stiilis, ikka see sama vahukommi pehmusega.
Ülimalt mõnus rüübatis mõnusaks libistamiseks. Kahjuks on see mulle mekkimiseks ja hindamiseks antud trofee ning arvatavasti juurde seda mulle enam ei tooda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar